Puhta Eesti unejutt Kunagi ammu, kui taevas oli sinisem, rohi rohelisem ja prügi oli vähem, uskusid vanad eestlased inglitesse ja nende võimu teha midagi imelist ja uskumatut. Inimesed olid alati arvanud, et kõik sõltub jumalatest, inglitest ja teistest võluolenditest. Kõigel oli oma põhjus, mida inimesed muuta ei saanud. Ilm oli selline nagu ilmataat tahtis, tervis oli korras nendel, kes jumalat kummardasid ja armastuses vedas nendel, kes õhtuti inglitele oma salasoovidest jutustasid. Lühidalt: inimesed ei mõistnud, et nad saavad ise üpris palju teha selleks, et neil hästi läheks. Aegade alguses oli Eestimaa ilus ja puhas. Prügi ei vedelenud metsa all, prügimäed ei olnud nii suured ja ei uputanud prahist üle, kuid jah, ka inimesed polnud nii hooletud ja ei
öeldakse - kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar päeva, seega peab selle aja jooksul leiduma sobilikku ilma, et temast kasvaks vili. Kui kõik on hästi läinud ja keegi muraka kahjuritest vilja enne valmimist ära ei söö, siis võib suve teisel poolel marjule minna. Inimene on hinnanud murakamarja väga kõrgelt.
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Kes meist pole tahtnud hommikuti voodis kauem lesida, äratuskella vastu seina taguda ja karjuda, et vihkan seda tobedat päeva nii väga ja mind ei huvita, mida uut tal pakkuda on? Ükski päev ei alga valge lehena. Selle ülemisele servale on juba kirjutatud mineviku mõju. Oma tänaseidki tegusid tehes peame arvestama, et need mõjutavad meie tulevikku. Palume, et Ilmataat hoiaks päikese endale, sest täna domineerib ja valitseb meie negatiivne külg nagu kardetud piraadid merel. Kuid, miks astume siiski vasaku jalaga voodist välja, lahkume paha tujuga kodunt, vihastame kohmakate pensionäride peale ja ületame asulas kiirust? Nendeks põhjusteks on raha ja aeg, mis ümbritsevad meid igal pool. Vanaisa naljatas alati, et raha paneb isegi logardid ja vargad tööle, mis siis veel tööinimestest, tuleb ainult valida, kas rabad palehigis või petad kaaslasi
tuhandete osaliselt varjatud libatankide ja -lennukitega. Luureagendid lekitasid valeuudist, et liitlaste võimsaim rünnakrühm, USA 3. armeeüksus, võtab suuna Pas de Calais'le otse inglaste Doveri vastas. Pettus läks korda. Sakslased koondasid oma tugevaima, 15. väeüksuse Pas de Calais'sse. Kui see oleks dessandipäeval kaitsnud Normandia rannikut, oleks liitlasvägede rünnak ilmselt läbi kukkunud. Liitlaste poolt oli ka ilmataat. Dessandipäeva lähenedes pööras ilm nii sandiks, et Eisenhower lükkas D-päeva 24 tundi edasi ning oli sunnitud osa merele suundunud laevu tagasi kutsuma. Veendunud, et järgmisel päeval tõmbub taevas klaariks ja meri rahulikuks, näitas liitlasvägede juht 5. juuni hommikul dessandile rohelist tuld. 6. juuni lõikaski madalrõhkkonda põgusa augu, mis võimaldas liitlastel dessandi läbi viia. Madalrõhkkonna tõttu pidasid sakslased dessanti niivõrd võimatuks, et Rommel naasis 5
Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane. Oli aga mardipäeval ilus ilm, siis pidi ka suvi tulema ilus ja andma korraliku heina- ja vilja-aasta. Öeldi veel: mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardisula aga sopased jõulud. Mida Mart külmetab, seda Kadri leotab lahti! Eks vaatame, kas vanarahva ennustused ilmastiku kohta lähevad ka tänapäeval täppi või mitte. Ega nad ka vanasti alati täppi ei läinud, ilmataat mängis ka siis inimestele vingerpussi. Head mardipäeva! Mardisanditamise õpetus Laulame ukse taga ja krobistame vitsadega Laske marti sisse tulla, marti, marti. Mardi küüned külmetavad, marti, marti. Mardi varbad valutavad, marti, marti. Marti tulnud kaugelt maalta, marti, marti,
Kuidas tekib vihm? 4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral? 5. Millest koosneb udu? 6. Millal udu kaob? 7. Nimeta ilmastikunähtusi! Mängud ILMATAADI SAHVER Karbis ehk ilmataadi "sahvris" on järgmised elemendid: Soe, külm, päike, vesi, maa ehk muld, õhk. Vikerkaar, äikesepilv, vihmapilved ja välgud, küünal ja lusikas, jää ja sademed vihm, lumi, rahe Seemneid Ülesanded Ilmataadil on jää otsas, aita tal seda valmistada! Ilmataat korraldab vihmale ja päikesele ühise peo, mis juhtub? Ilmataat tahab lilli kasvatada. Too palun talle sahvrist kõik vajalik. Taevast lõppesid pilved, palun aita tal neid valmistada! Ilmataat on lumest tüdinud, aita teda! Laps valib sahvrist vajalikud elemendid vastava loodusnähtuse "valmistamiseks". Katrin Kamarik MAA, VESI, ÕHK, TULI Eesmärgid: areneb tähelepanu, reageerimiskiirus, õpitakse lindude, loomade ja kalade nimetusi. Vanus: 6 7 eluaastat
kõlutolmukad. Kuid seegi ei ole veel määrav. Õied peavad ju tolmeldatud saama. Seda teevad rabamurakal ainult putukad. Kõige sagedamini on abilisteks ühed kärbeste ja sääskede sugulased, mitte mesilased ja kimalased, kes sohu nii sageli ei satu. Et marju tuleks palju, selleks peavad saama külastatud paljud õied. Just sellised agarad rohkeid õisi külastavad need soo kahetiivalised putukad ongi. Kuid halvasti on lugu siis, kui ilmataat vingerpussi mängib. Nii võib kevadine hiliskülm õisi kahjustada. Kui aga õitsemise ajal sajab, siis ei saa putukad tolmeldama lennata ja jälle pole saaki loota. Üksik õis on avatud vaid paar päeva, seega peab selle aja jooksul leiduma sobilikku ilma, et temast kasvaks vili. Kui kõik on hästi läinud ja keegi muraka kahjuritest vilja enne valmimist ära ei söö, siis võib suve teisel poolel marjule minna. Inimene on hinnanud murakamarja väga kõrgelt.
annaabi.ee 
