enamusel on mainitud faktorid olemas. Teiseks, on Eestimaa võrreldes mõne kaugema ja troopilise riigiga väga turvaline ja ohutu koht elamiseks. Meil ei ole sokeerivaid tornaadosid, elusid pea peale keeravaid hiiglaineid, märkimisväärse magnituudiga maavärinaid, surmavate hammustustega madusid ja ämblikuid ning karme vulkaane. Me ei pea jälgima meeleheitlikult ilmateadet, sest teame, et homsel päeval oleks mõne märkimisväärse ja enneolematu ilmaolu ilmnemine, et peaaegu võimatu. Metsas rahulikult jalutades ei pea me kartma, et omal jalal me sealt enam välja ei lähe. Meil on võimalus looduses ringi käia igat sammualust jälgimata. Eesti on igaljuhul hea paik ohutuks laste kasvatamiseks. Kolmandaks põhjuseks, miks jääda, on see, et meil on noor ja vaba riik ning palju arenguruumi. Pealetuleval põlvkonnal ja praegustel noortel on võimalus väljekutseks - kujundada Eestist ideaalne kodumaa
saunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a. kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b. vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c. viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma) isuta; d. ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a
Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige:
tagasõnadeks. Neid kasutatakse koos nimi- või asesõnadega käändefunktsioonide väljendamiseks ja rõhutamiseks. Semantiliselt on kaassõnad semantiliste rollide, st tegevuse ja selle osaliste seose vormistajad. Funktsioonist lähtuvalt on neid nimetatud ka suhtesõnadeks. Sisuliselt võivad kaassõnad väljendada:ruumi- ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k
b) otstarvet (ositi samatähenduslikult saava käändega, nt Kuuri¬alust kasutati kasaunana. Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a) kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b) vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c) viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma)isuta; d) ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv(ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a) koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasa-ütleva käände vormile eelneda
4) seisundit, viisi, nt lastega võidu, poe kaudu, tema üle, mure küüsis, haiguse käes 5) suhtumist, suhet, nt pöidla pihta; tema suhtes, käib sinu kohta, hoolitseb poja eest 6) mõõtu, määra, nt tosinate kaupa, ligi seitse, kümnete viisi, neljakümne ümber, seitsme võrra, sadade haaval 7) mööndust: vaatamata, sõltumata, hoolimata, kiuste 8) tegijat: poolt 9) valdajat: kätte, käes, käest 10) vahendit: abil, läbi 11) kaasas- ja ilmaolu: koos, ilma, lisaks Eesti keelele omased postpositsioonid on keeletüpoloogiliselt iseloomulikud keeltele, kus on regressiivne sõnajärg (SOV-keeled), kus subjekt ja objekt paiknevad laienditena verbi ees. Eesti keel on põhitüübilt SVO-keel ehk progressiivse sõnajärjega keel, millele peaksid tüpoloogiliselt omasemad olema prepositsioonid, tegelikult on aga vastupidi. SOV- sõnajärjetüüp on vahetunud ilmselt keelekontaktide tulemusel SVO vastu, aga kaassõnade
täielikul kujul. Jutustaja on saatuse tahtel pidanud kannatama. On saanud endale peremeheks ülempreestri, kelle juurde on ta saanud teenriks, ning loodab, et nüüd on tal pearem elu. Sellest hetkest hakkab ta oma elukäiku jutustama sünnist peale. Ülempreester paneb ta paari teenijannaga, kuid samas ise sebib seda teenijannat. Noorena saab ta pimeda mehe teenriks ja üritab teda petta ja talt varastada, kuid pime alati tabab ta ning peksab teda.Tegelasel on maise reaalsuse surve, nälg, ilmaolu. Hiljem otsustab pimedale kätte maksta. Lähevad üle jõe ja viib pineda puu ette ja käseb tal hüpata pime hüppab vastu puud, ei tea, kas ta suri või mitte. Juba peakirjas on iroonia ("de" seal keskel ei viita tema kõgele aadliseisusele, nagu tavaliselt see nii on. Viitab Tormese jõele, mitte perekonnanime.) Järgmisena on ta ühe preestri teener. Kelmiromaan tavaliselt edasi antud mina-jutustusena, esimeses isikus, jutustus
annaabi.ee 
