muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; kirikud; kõrv ja silm määravad ilu; barokkorkester; üleskaevamised; kõik, mis on tõeline, on kodune musitseerimine; afektiõpetus; avalik kontserdielu;
1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-
Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid. Alguse sai piltkirjast-märgid häälikuteks. Kuna seda oli lihtne õppida levis kirjaoskus laialt. Haridus ilmalikustus. Peagi kujundasid kreeklased selle tähestiku järgi oma alfabeedi. Iisraellased/heebrealased Hiljemalt II a.t. eKr elasid Kaanani lõunaosas semiidi soost rändkarjakasvatajad heebrealased. Iisraellaste esiisa Aabraham olevat rännanud Mesopotaamiast Kaananisse. Jumal Jahve sõlmis temaga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda. Vastutasuks nõudis kuuletumist ja lahtiütlemist teistest jumalatest.
Hakati asutama avalikke muuseume, arhiive, raamatukogusid, mis olid rahvale kättesaadavad, mis ei oleks olnud võimalik Suure Prantsuse revolutsiooni eelsel ajal. Avalike asutuste loomine, mis olid kõigile kättesaadad aitas kaasa ka suhtluse vabamaks muutumisele erinevate klasside vahel. Kultuuriasutuste loomine oli hea mõte, kuna see aitas veelgi kaasa võrdusele ühiskonnas. Kultuuri väärtustatakse ka tänapäeval. Need sündmused vähendasid ja kiriku mõju ühiskonnas elu ilmalikustus. Vaimulikkond kaotas oma senised privileegid ja positsiooni. ,,Tsiviilkooseks' iga" lahutati kirik riigist. Kuid Napoleon parandas hiljem riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga kokkuleppe ning katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Kui taastamata jäid aga vaimulike eesõigused ning neile ei tagastatud Prantsuse revolutsiooni ajal äravõetud maid. Sugugi mitte kõik Prantsuse revolutsiooniga kaasnevad muutused pole olnud head. 1792.
sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko- flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-
1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised.Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia
sajandi I poolel ei kujunenud baltisaksa kultuuriruumis kohalikku loovkunstnike rühma. Teatrikunst arenes kõige rohkem Riias. Eestimaa kõrgseltskond armastas teatrit, näitlejaid imetleti, kutsuti külla ja hellitati, kuid ei peetud ikkagi täisväärtuslikeks kodanikes ja kaheldi nende moraalis. "Shakespeare". Populaarsed olid ooperid, operetid ja laulumängud. Tallinnas 19. sajandil mängiti Mozarti oopereid. Muusika: Kui varem muusika oli usutunnete väljendaja siis nüüd muusika ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust. Tallinna teatris olid ülekaalus muusikalavastused, teatrihooned sobisid ka kontsert saaliks. Edendati koorilaulu, instrumentaalmuusikat. Populaarseks jäid vaimulikud kontserdid kirikutes. Väljapaistvamaid muusikuid 19. sajandi II poole Tallinnas, Toomkiriku organist Ernst Reinicke. 1866. aastal Tallinnas toimus baltisaksa laulupidu. 1860
17 alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need asjad kuuluvad nende pädevusse. 17. sajandil kokkuleppele ei jõutud, lahutusasjad jäid konsistooriumi ajada. 18. sajandil inimeste asjadest arusaamine teataval määral ilmalikustus. 18. sajandil tehakse Eestimaal samm edasi, luuakse vaimulike asjade arutamiseks ülemapellatsioonikohus. Kontroll on kohalike kindralkuberneride käes, kohtu koosseisus on neli vaimulikku ja neli ilmalikku inimest. Ei käinud koos regulaarselt, kohus käis koos vastavalt vajadusele. Liivimaal sellist institutsiooni ei teki. On võimalik veel edasi apelleerida Peterburi. Kui justiitskolleegiumist abi ei saadud, sai veel edasi minna valitsevasse senatisse.
annaabi.ee 
