Talupoegade olukord halvenes, kuna tõsteti makse ja piirati nende liikumisvabadust. Meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi, jesuiidid levitasid ristiusku ja kristlikku moraali. 1603. aastal võimule tulnud Tokugawa sogunidünastia keelas kristliku misjonitöö ja katoliku mungad saadeti maalt välja. Piirati kaupade sissevedu või suleti täielikult. Linnakultuur Mitmed linnad muutusid metropolideks, kujunes kultuur, kus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Püstitati otstarbekaid ehitisi Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mille kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti. Tähtsal kohal oli teater. Rändtrupid panid aluse nukuteatrile nimega bunraku, mis kujunes 17. sajandil väga populaarseks linnakultuuri osaks. Umbes samal ajal tekkis rahvateater kabiku, kus mängisid ainult meesnäitlejad. Tuntuim näitekirjanik oli Chikamatsu Monzaemon, kelle meelisteemadeks olid armuseiklused
Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna. Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv. Kolmandaks saab rääkida ilmalikustumisest indiviidi tasandil üha suurem hulk inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale
Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale võtma massilist ulatust ja nõrgendama Jaapani sõjalist jõudu, keelati harakiri 1663. aastal. Vähesel määral esines seda ometi edaspidigi. 1716. aastal pani eraksamurai Yamamoto kirja bushido põhimõtted. 19. sajandil etendasid haritud samuraid olulist rolli sogunaadi likvideerimisel. Harakiri samuraid Linnakultuur Jaapani kultuurielus hakkas ilmnema ilmalikustumise tendents. Sakraalhoonete asemel püstitati üha rohkem tsiviilotstarbelisi ehitisi: toretsevaid losse, uhkeid kaupmeheelamuid, mitmesuguseid paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid (paraadväravad, kaunis ornamentika jms) ühendati sageli oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Taolist arhitektuuri iseloomustab ilmekalt 17. sajandil Kyoto lähedale ehitatud Katsura villa. Maalikunstis tekkis 16. sajandi lõpul Kano koolkond, mis muutus peagi domineerivaks
(maiores) hulka. Mõne aasta pärast rajas Clara Assisist (tänapäeval televisiooni kaitsepühak) Franciscuse juhendamisel ka frantsiskaanide naisharu ehk teise ordu (klarissid). Hiljem asutas Franciscus ilmikutele kolmanda ordu tertsiaarid (Tertius Ordo Franciscanus, TOF, kolmas frantsiskaani ordu). Franciscus suri 4.oktoobril 1226.Püha Franciscus on loomade ja keskkonna kaitsepühak. Kerjusmunklus tekkis reaktsioonina kirikuelu ilmalikustumise ja ketserluse vastu. Ordu põhimõtted nõudsid ristiusu tõdede õpetamist ja jutlustamist vaesemate inimeste seas, samuti hoolitsemist haigete eest. Frantsisklane pidi käima eelistatult paljajalu ja kandma halli või pruunikat kehva mungarüüd, mis oli nööriga vöötatud (seetõttu kutsuti neid eri maades paljasjalgseteks, nöörikandjateks või hallideks vendadeks). Frantsisklasteks hakkasid peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed. Ometi olid nad väga populaarsed, kuna
• Erinevate kultuuride usulised rituaalid ja tavad (mis kujundavad vastavate rahvaste arusaama nende kohast maailmas ja suhtest ümbritsevaga) • nt. pühaks peetavad paigad ja ajad, eri usundite rituaalid, ohverdused • Religioonisotsioloogia läheneb religioonile ühiskonna vaatevinklist • Usu ja ühiselu suhete uurimine • nt. millistes ühiskondlikes olukordades kerkivad esile uususundid või kuidas on ristiusk või islam vastanud ilmalikustumise väljakutsele • Religioonipsühholoogid keskenduvad üksikinimesele. • Usulised kogemused ning inimese arengu, elukriiside ja usu suhe • nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule • Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2
Tehes omentumi katse Menominee ja Yukatek Maya lastega, ilmnes, et nemad kandsid loomade omadusi ka inimestele üle, ehk antropotsentrism ei ole inimloomuse olemuslik osa. Loomade mõistmine ja klassifitseerimine tuleneb kogemustest loomadega. XIII PEATÜKK: Morality, Religion, and Justice (491-527) Pilakoomiksi näide (2006). Huntington (1993) väitis, et tulevased konfliktid võrsuvad religioossete ja kultuuriliste erinevuste pinnalt. Ilmalikustumise teooria (secularization theory) kohaselt asenduvad seni religioossete vahenditega seletatud teooriad teaduse arenedes ratsionaalsete ja teaduslike seletustega. Samas kasvab religioossete inimeste hulk ning erinevate uskude vaheline vaen samuti. Moraali rikkumine on kultuuriüleselt problemaatiline teema, eriti arvestades, et mis kvalifitseerub moraalinormide rikkumisena on kultuuriti erinev. Kolm lähenemist moraaliteemaliste kultuuriliste erinevuste klassifitseerimiseks:
annaabi.ee 
