jaanuari 1999.a seisuga elab saarel alaliselt 527 elanikku. Ametlikult on sissekirjutatud 602 inimest. Sissekirjutuste hulk kasvab aasta-aastalt - üheks põhjuseks sõidusoodustuste tegemine laeva- ja lennutranspordis. 1999. a 1. jaanuari seisuga elas Kihnus 112 kuni 15-aastast last (sh 86 õpilast), 267 tööealist inimest ja 148 pensionäri. 5. Tabelid Töökohti eelarvelistes asutustes on 49: majakas 1 ilmajaamas 5 rahvamajas 4 päästeteenistuses 1 koolis 12 haiglas 7 sides 5 lennujaamas 1 vallavalitsuses 7 sadamas 5 Audru metskonnas 1 6. Poed ja kauplused :: KURASE KESKUS AS Kihnurand, Sääreküla * Kohvik Avatud: 10.00 - 01.00. Soe söök kuni 22.00. Sanitaarvaheaeg 18.00. - 19.00. tel. 44 69 938 -> Jaetoitlustamine - salatid, supid, praed, magustoidud. Toitlustatakse juunist augustini. :: POOD-BAAR ROOTSI
See mõõdeti aprillil 1912.- veebruaris 1913. aastal Denisoni neemel, Antarktises. Suurim lume sügavus 11,5 m on mõõdetud 9. mail 1911. aastal Tamarackis, Californias, USA-s. Suurim rahetera sadas taevast alla 14. aprillil 1986. aastal Gopalganjis, Bangladeshis. Ta kaalus 1020 g. Kõige rohkem päikesepaistet on olnud aastas Ida-Saharas, 4300 h. See on 97% võimalikust päikesepaistest. Maakera kõige kuivem paik. Aastail 1964-2001 registreeriti Quillagua ilmajaamas, mis asub Tsiilis Atacama kõrbes kõigest 0,5 mm sademeid. See selgus 2001. aastal, kui Keo Films väntas tõsieluseriaali "Äärmuste otsinguil" ("Going to Extremes"). Suurim lumehelves. 28. jaanuaril 1887 olevat USA-s Montana osariigis Fort Keogh´is elav rantsoomanik Matt Coleman mõõtnud lumehelbe, mis oli tema sõnutsi pannist suurem: 38 cm lai ja 20 cm paks. Kõige järsem temperatuurimuutus. Senine temperatuurimuutuse rekord on 27 kraadi
ainetega) väljutatakse organismist. Kitsamas mõistes hõlmab see üksnes kopsude ventileerimist, ehk õhuhapniku jõudmist hingamisorganeisse. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja küllastatud) eristatakse küllastamata ja küllastatud niiskust. Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud, nagu veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt, jt. Meie ilmajaamas mõõdetakse suhtelist e. relatiivset niiskust Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet protsentides. r = e/E*100%, kus e veeauru rõhk, E küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. Sellest selgub, et relatiivne niiskus võib muutuda 0-st ( täielikult kuiv õhk ) kuni 100% ( küllastunud niiske õhk )
Lumetorm Monika Monika oli lumetorm, mis tabas Eestit 9. detsembril 2010. aastal. Selle põhjuseks sai tsüklon Monika, millele pani nime Monika Pfrengle-Sewing. 9. detsembril päeva keskpaiku ähvardas ta Lätit, põhjustades Riias üle 19 cm lumikatet. Tugeva tuule mõjul kukkusid mõned suured puud maanteele ja elektriliinidesse. Suurim tormituule kiirus mõõdeti Dirhami vaatlusjaamas 10.detsembril kella 6 ja 7 vahel, see oli 26,1 m/s. Veel 24 ilmajaamas registreeriti tuult kiirusega üle 15 m/s. Lääne-Virumaal nähti mitmes kohas äikest, mis on talvel päris harv loodusnähtus. Intensiivse lumesaju tõttu kujunes paks lumikate, mille suurim paksus oli mõõdetud Väike- Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10
See lisab vett Egiptusele ja Hiinale ning aitab uuesti täita Araali merd. EESTI KUULUB ilmastiku poolest suurriikide sekka. Vähe on maailmas paiku, kus paarisaja kilomeetri ulatuses ilm nõnda erinev on. “Eestis on väga huvitav olla meteoroloog, ‿ ütleb selle kohta ilmateadlane Heino Tooming. Oma kliimauuringute kõige üllatavamaks tulemuseks peab Heino Tooming tõdemust, kui oluliselt jääkate Läänemeres mõjutab ilma näiteks Tõravere ilmajaamas Tartu lähistel. Selgus, et Tõravere aprillikuine temperatuur sõltub otseselt jääkatte kestvusest Vilsandi saare lähistel. Maa globaalne ilmastik mõjutab jääkatte kestvust Vilsandil, see omakorda lumikatte kestvust peaaegu kogu Eestis, mis omakorda avaldab mõju keskmistele temperatuuridele ja sademetele. “Terves Eestis ei toimu protsesse, mida ei mõjutaks Läänemere saarte juures toimuvad protsessid,‿ võtab Tooming kokku. Viimaste suvede trombide peategijat
mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982).
annaabi.ee 
