Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust. Ta peab egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks ka perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatut. Ta on veendunud, et armastuse ja õigluse ideaalid seisavad väljaspool igasuguseid sotsiaalseid ümberkorraldusi ja neid võib saavutada üksnes kõlbeliste pingutuste teel. 1889. aastal kirjutab Tolstoi jutustuse ,,Kreutzeri sonaat". Sellele järgnevad 1890
sümboliseerima elu ja inimeste tavapäraseid ideaale ning nende kõrval aja ja surma sümboleid pealuud ning liivakella. Niivõrd kontrastsete esemete kujutamise eesmärk polnud inimesi masendada meeldetuletusega sellest, et elu on kaduv, vaid panna neid otsima vigu oma elu erinevates aspektides ning hindama ümber asjade tähtsust. See pidi innustama inimesi püüdlema selliste väärtuse poole elus, nagu seda on armastus ning ausam ja õiglasem eluviis. Lev Tolstoi jutustuses ,, Ivan Iljitsi surm" on Ivanil jäänud elada viimased nädalad ning ta mõistab ,et on talle antud lühikese aja ära raisanud. Kogu ta elu seisnes enesele väärika positsiooni ja teiste inimeste austuse tagamises. Jutustus on kristliku vaimus uurimus sellest, kuidas surm võib juhtida inimese tähelepanu pidulikelt õhtusöökidelt ning rahalt tõele ja armastusele nendele väärtustele, mida peaksime tähtsustama kogu elu jooksul, mitte ainult elu lõpu ees seistes.
hilisem peateos ,,Sõda ja rahu" (Voina i mir, 18681869). Romaanis käsitleb ta Napoleoni sõjakäiku Venemaale. 1873. aastal alustas Tolstoi romaani ,,Anna Karenina" kirjutamist, mis valmis aastal 1878. 1881. aastal loobus ta kõikidest õigustest oma teostele. Neid veendumusi põhjendab ta ,,Pihtimuses"(Ispoved, 1882). Tolstoi kirjutas ka näidendeid, näiteks ,,Pimeduse võimuses" (Vlast tmõ, 1886). Kirjutas ka palju jutustusi, näiteks ,,Ivan Iljitsi surm" (Smert Ivana Iljitsa, 1886) ja Kreutzeri sonaat (Kreitserova sonata, 1890). Samuti kirjutas veel rahvajutte ja legende. Tuntumate teoste lühiülevaade: 5 ,,Sõda ja rahu" ( Voina i mir, 1869 ) · Heinrich Böll on öelnud selle romaani kohta: ,,Vähesed maailmakirjanduse romaanid sobivad nii hästi lugemise õpetamiseks nagu Sõda ja rahu."
Tolstoi arvustas valitseva klassi egoistlikku eluviisi, eitas riiki ja riigiteenistust, omandus- ja rahasuhteid, õiguslikke institutsioone (,,Ülestõusmine", 1889 1899), perekonda (jutustus ,,Kreutzeri sonaat", 1887 1889), õigeusu kirikut (,,Milles on mu usk?", 1882 1884), sõjaväge (jutustus ,,Pärast balli", 1903), oma aja kultuuri (näidend ,,Hariduse vili", 1886 1890) ja kunsti (,,Mis on kunst?" 1897 1898), kujutas tavalise inimese elutraagikat (,,Ivan Iljitsi surm", 1884 1886). Elumõtet nägi Tolstoi armastuses, väljapääsuks pidas Jeesuse õpetuse järgimist, lihtsat elu ja maaharimist ning omandist ja tsivilisatsioonist loobumist. Tõetunnetust lootis ta saavutada niinimetatud vaimse ülestõusmise, isiku täiustamise ja kurjale kurjaga mittevastuhakkamise kaudu (,,Pihtimus", 1880 1882). Teravaid kaasaja probleeme käsitlevaid näidendid ,,Pimeduse võimuses" (1886) ja ,,Elav laip" (1911). (EE 1996, lk 463)
Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust. Ta peab egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks ka perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatut. Ta on veendunud, et armastuse ja õigluse ideaalid seisavad väljaspool igasuguseid sotsiaalseid ümberkorraldusi ja neid võib saavutada üksnes kõlbeliste pingutuste teel. 1889. aastal kirjutab Tolstoi jutustuse ,,Kreutzeri sonaat". Sellele järgnevad 1890
Elu eesmärk on eesmärgistatud elu. Suurim iroonia selle juures on see, et mida rohkem annad, seda rohkem saad. Suurim kingitus on tegelikult see, mille endast maha jätad. Keskendudes pidevalt sellele, et sinust jääks maha suur jälg teenimisest ja rikkalik panus, ühendavad niisugused juhid juhtimise pärandiga. Seda tehes teostavad nad oma kutsumuse. Nad täidavad kohustuse päästa olulise ürituse nimel valla isiklike annete kogu täius. Loe maailma kirjandusklassikuid (Tolstoi ,,Ivan Iljitsi surm", George Bernhard Shaw ), sest seal leidub nii palju tarkust. Enamik inimesi paistab nii hõivatud olevat, et seda üles leida. Nii nad teevadki ühtesid ja samu vigu nii juhtimises kui ka elus; vigu , mida nad oleksid saanud ära hoida, kui nad oleksid leidnud vaid mõne tunni nädalas süvenenud lugemiseks. (Ivan Ilijtsi surmast surma eel küsis ta eneselt: aga mis siis, kui olen kogu oma elu valesti elanud
,,haritud klasside" omast kõrgem. 1870. aastail hakkas Tolstoi elu mõtet otsima. Ta oli veendunud Venemaa elukorralduse ebaõigluses ja otsis kergendust talurahva elujärje parandamisest. kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust. Ta peab egoismi ja silmakirjalikkuse algrakuks ka perekonda, kus sõnad varjavad kõlvatut. Ta on veendunud, et armastuse ja õigluse ideaalid seisavad väljaspool igasuguseid sotsiaalseid ümberkorraldusi ja neid võib saavutada üksnes kõlbeliste pingutuste teel. 1889. aastal kirjutab Tolstoi jutustuse ,,Kreutzeri sonaat". Sellele järgnevad 1890
annaabi.ee 
