kuppel ristkülikule-viklid. 5. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. 15 saj jäid Bütsantsialad islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, seetõttu nad hävitasid Bütsantsi kunstipärandit ( st pole enam seda eriti järgi). Ikoon- usulise sisuga pilt. Usuti, et ikoonidel on võime teha imet ja usklike aidata. Ikoonidel kujutati märtreid või teisi pühakuid. Seina kus ikoonid rippusid nim. Ikonostaasiks. Ikonodueelid- ikoonide pooldajad, neisse uskujad. Ikonoklastid- mitte pooldajad,lähtusid samadest põhimõtetest, mis islamlasedki.
13. Milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Usuti, et ikoonid 14. Mida kujutati ikoonidel kõige enam? Kristust, jumalaema või pühakuid. Enamasti Kristuse ema Maarjat lapsega. 15. Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Seda nimetatakse ikonostaasiks. 16. Mida väljendas sõda piltide pooldajate ja pildieitajate vahel? Kuidas viimaseid Arvati, et Kristuse kujutamine inimesena on tema nimetati? täielik teotamine ja suur patt. Pildieitajad-Ikonoklastid 17. Otsi ja lisa tööle ikooni näide Vladimiri Jumalaema ikoon (11.sajandi lõpp või 12.
Silmapaistvaim tase saavutati Vana- Kreekas ja Roomas. Bütsantsis eelistati kuldse taustaga mosaiike. 16)Mis on ikoon ja milliseid omadusi usuti ikoonidel olevat? Ikoon on usulise sisuga pilt. ikoonidel usuti olevat võime imet teha ja usklike aidata. 17)Kuidas nimetatakse kirikute ikoonidega pildiseinu? Ikoonid asusid kirikus seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Sellist seina nimetatakse ikonostaasiks. 18)Nimeta vanavene tuntuim kindlusehitis! Tuntuim on Moskva Kreml, kus kuni 18.sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest Maailmasõda sai Moskva Kremlist Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa valitsuse ja/või presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse sõna ”Kreml” ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses. 19)Kes olid kaks tuntuimat ikoonimaalijat? Theophanes - kreeklane, kes rajas ikoonimaali koolkonna.
Rooma arhitektuur Rooma kunsti eripära avanes kõige paremini arhitektuuris, kus kasutati mitmeid ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. ...
rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak. See-eest on ikoonidel kujutatud suursugust ja rikast hingelisust. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda pildiseina nim. ikonostaasiks. ROMAANI ARHITEKTUURI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelikurkne ruummida nim. kooriks. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nim. nelitiseks
· Figuurid tasapinnalised · Igaviku kujutamine Hakatakse Kristust kujutama kannatavana või lapsena Maarja süles, nt Daphni klooster kreekas Ikoonimaal: · Maaliti märtrite, pühakute mälestuspilte · Vanimad enkaustikatehnikas · Hakati kasutama temperavärve, segati sideaineks munaga, või muu org. ainega · Aluseks kokkuliimitud laudadest tahvel · Keha kujutati riiete all · Asusid seinal, eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast nimetati ikonostaasiks Tarbekunst rikkalik · Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid Ümarplastika puudus Säilinud elevandiluust reljeefe Vanavene kunst Suurimad kivist ehitised on Sofia peakirikud Kiievis ja Novgorodis Kiievi Sofia katedraal: · Südamik meenutab kreeka risti · Algselt 5 löövi, mis lõppesid apsiididega põhiplaan sarnanes ruuduga · Hiljem ehitati põhja ja lõuna juurde 2 löövi, idaseinas kokku 9 apsiidi
Kõige levinuim aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonide ruumikujutus erinev järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist nt ümberpööratud perspektiivi poolest. Riietusel kujutatakse rikkalikult voltre, sõltumata kehast nende all. Pehmejooneline nägu ja käed on kontrastis muu kehaga. Ikoonidel oli omapärane sära ja graatsia ja salapärasus. Ikoonid asusid ka seintel, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast. Seda seina nim ikonostaasiks. Tarbekunst oli väga rikkalik. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Suur mõju vanavene kunstile. 17.Vana-Vene arhitektuur. Vana vene kunst hakkas kujunema 9.-10.saj kui moodustus keskus Kiievis. Kuni 17.saj säilitas iseseisva ja Lääne-Euroopa kunstist oluliselt erineva ilme. Idaslaavlaste naabruses asus võimas ja rikas vana kultuuriga Büstantsi riik, neil oli omavahel palju sidemeid.
ikoonimaali. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. saj kasutati temperavärve, mida segati munavalge või meega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit on pärit mõiste tahvelmaal). Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad). Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Bütsantsi kunstil on suur mõju vanavene kunstile. 9 8. Vana-Vene kunst Vanavene kunst hakkas kujunema 9.-10
annaabi.ee 
