Plasmaolekus ülikõrge temperatuuri tõttu Pöörleb diferentsiaalselt, mille tõttu magnetvälja jõujooned põimuvad ning purskavad välja magnetvälja silmused, mis moodustavad päikeseplekke ning protuberantse. Protuberantsid http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine
Laetud osakeste liikumissuund Maa magnetväljas muutub ning suurem osa neist ei jõua maapinnani. Vaatluste abil on kindlaks tehtud, et Maa magnetpooluste asukohad muutuvad. Need on väga pikaajalised. Lühiajalisi ja järske Maa magnetvälja muutusi nimetatakse magnettormideks. Mis kestavad tavaliselt 6-12 tundi. Magnettorme seostatakse päikese aktiivsusega, kui päike paiskab maailmaruumi rohkelt ja suure energiaga laetud osakesi. Magnettormidega kaasnevad ka virmalised. VIRMALISED (PÄIKESETUUL) Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi.
- konvektsiooni teel. Toimub veel granulatsioon. Päike väljastpoolt Päikese pind - Fotosfäär - valgust tekitav sfäär Atmosfäär - Kromosfäär - Kroon Päikeselaigud Tumedamad kohad Päikese pinnal Seal on energiavoog Päikese pinnale takistatud Päikeseloide - kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikesetuul Madala tihedusega laetud osakeste vool Huvitavaid fakte Päikesest Päike kiirgab valguskiiri kõikidel lainepikkustel Päike liigub kolmekordselt Päike ei ole igavene -> Päike kustub umbes 6 miljardi aasta pärast Päikese tähtsus Maale Loob eluvõimalused Maal Soojusallikas Fotosüntees Toiteallikas Mõjutab aastaaegu, hoovuseid, kliimat Päikese tähtsus suvel Tänan tähelepanu eest!
Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s. • Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril 1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub maale ja kohtub Maa magnetosfääriga Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm • Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas. Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel sellest, kuidas toimub vastastikmõju liikuvate
Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest igaüks eraldi vastaks 100 megatonni trotüüli ekvivalendile. Kuna samanimelised elektilaengud tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse. Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus.
virmalised? Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained, röntgenkiirgus, infrapuna- ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima. Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauem aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgemaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. 6 Pildid virmaliste tekkest
Maa ja planeetidevahelise magnetvälja puhul on olukord samasugune. Väljad ei saa teineteisega liituda, vaid Maa magnetväja piirkond, maakera magnetosfäär, moodustab planeetidevahelises magnetväljas õõnsuse. Seega on Maa magnetosfäär meid ümbritsev ilmaruumi piirkond, kus plasma käitumist juhib Maa magnetväli. Ühtlasi varjestab magnetväli maakera päikesetuule eest ja osaleb sedasi elu võimaldamisel Maal. Kui magnetväli puuduks või oleks tegelikust nõrgem, puhuks päikesetuul Maa atmosfääri ja vesikonna ajapikku ilmaruumi. Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu. Piirkonnas, kus Maa magnetväli ja planeetidevaheline magnetväli on erisuunalised, võivad magnetväljad teineteisega liituda. Seda liitumist nimetatakse rekonnektsiooniks
pidurdavad konvektsiooni. Päikeselaigud · Enamasti on nad umbes 10000 km suurused ja nad esinevad tavaliselt rühmadena. · Mingil ajahetkel võib päikeseplekkide arv olla nullist mitmesajani. · Plekid tekivad ja kaovad ning muudavad ka oma kuju. · Eluiga on neil 1 kuni 100 päeva. Päikeseloide · Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine Päikesetuul · Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. · Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. · Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele Arvandmeid Päikesest · Diameeter 1,390,000 km (863,706 miili) · Kaugus Maast 149,597,890 km (9.30 x107miili) või 1 astronoomiline ühik · Päikese vanus 4.5 - 4.7 x 109 aastat · Mõõt (Maakera=1) 1
Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. Tiirlemisperiood võib hiidplaneetide (Jupiteri ja Saturni) külgetõmbe mõjul muutuda. Tuntumaid komeete Encke komeet kõige lühem periood (3,3 a) Halley komeet periood 76 aastat. Viimati nähti 1986.a. Lühiperioodilised komeedid periood lühem kui 200 a
Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse fotosfääriks Fotosfääri kohal asub kromosfäär, mille peal asub hõre gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on üle 1,000,000 ° C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 - 6 miljardit aastat. Päikeselt tuleb valgus maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit. Ajaloost fakte valides võib jõuda järeldusele, et revolutsioonid, ülestõusud jm rahutused toimuvad peamiselt Päikese aktiivsuse
PÄIKE Annethe Pihlak 12B Sisukord · Ajalugu · Üldiselt · Üldandmed · Päikese koostis · Päikese siseehitus · Päikeseloide · Kroon ja päikesetuul · Päikesevarjutus Ajalugu · Päike on sündinud peaaegu 5000 miljonit aastat tagasi tolmuga segunenud vesiniku- ja heeliumipilvest, mis tõmbus kokku. · Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht.
Päike tõmbab Maa päikesepoolsemat külge tugevamini, nii on Maa telg tõmbejõu suhtes "viltu", Maa enda jõud aga püüab telge õigeks pöörata. Niiöelda ümberkukkumise asemel hakkab telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali) ümber. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päikesetuul ja palju kõrgema energia osakesed, mida heidetakse välja Päikese loidete poolt, võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekitavad Maa atmosfääri vastasmõju tulemusel imeilusaid virmalisi. Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Et Päikese pöörlemine on
annaabi.ee 
