Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral,
minekut Aerosoolidest võib looduslikest kasutada meresoola aerosooli. Kasutatakse ka ternespiima pastille IGAZUM Need pastillid on loodud kurguvalu ja teiste kurguhädade leevendamiseks. Ravimteed kurguvalule Apteegis pakutavad ravimtaimed on enamasti kodumaist päritolu. Taimed on pärit ravimtaimetaludest, seega on taimede kvaliteet ja õigsus kindlasti kontrollitud. Ravimteed kurguvalule Ravimtaimeaia köhatees on jahvatatud männipungi, iisopit ja aed-liivateed kõik need taimed on pisikuid hävitava toimega, sisaldavad rohkesti eeterlikku õli ning on seetõttu hingamisteid puhastava toimega Ravimteed kurguvalule Kassinaeri õied sisaldavad limaaineid ja aitavad väljutada röga ning teevad kurgu pehmemaks. Neid on kasutatud ka külmetuse tees, sest tihti on külmetuse üheks tunnuseks just valus kurk. Iisop on ka soojendava toimega, palavikku alandav, higistama ajav ning toob hääle tagasi. See on
Ükskord külvatud 8 kurgirohi paljuneb ise ja võib muutuda umbrohuks. Mesilastele on ta väga väärtuslik taim. [3] Iisop. Mitmeaastane meetaim. Looduslikult Eestis ei leidu. Õitsema hakkab teisel kasvuaastal. Kasvukohana eelistab viljakat kergemat mulda ja päikesepoolset kallakut. Õitseb juulis-augustis umbes 30 päeva. Meeproduktiivsus 200-320 kg/ha. Samal kohal võib iisopit kasvatada kuni 10 aastat. [3] 9 Kokkuvõte Meesaagi suurendamiseks on võimalik külvata saagi suurust soodustavaid meetaimi. Samuti on võimalik paigutada tarud sellise koha peale, kus kasvavad taimed, millelt mesilased saavad rohkem nektarit ja õietolmu. Olenevalt sellest, millistelt meetaimedelt mesilased oma toiduvarusid koguvad, muutub ka mee väljanägemine ja maitse. Iga taim annab omamoodi maitse ning
Aasias. Huulõielised on neljakandilise varre, vastakute või männastena asetsevate liitlehtede ja enamasti kahehuuliste õitega rohttaimed, poolpõõsad või põõsad. Huulõielistel areneb neljahõlmalisest sigimikust 4 pähklikest. 6.Paljud huulõielised sisaldavad eeterlikke õlisid, parfümeerias kasutatakse nt. lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1
maitsetaimi. Antiik-Kreekas ja eriti Roomas tunti enamikku meile praegu teada olevaid eksootilisi vürtse ja tarvitati neidki mida tänapäeval enam ei kasutata (näiteks nardiõli). Lõuna-Aasiast said antiikrahvad musta, bengali ja kubeebapipart, kaneeli, vürtskaneeli, kassiat ehk hiina kaneeli, nelki ja ingverit. Lähis-Idast toodi juudavaiku, Aafrikast mürri ja amomumiat. Väike-Aasiast toodi safranit, Euroopa Vahemeremaadest endis kasvatati loorberipuud ja iisopit. Pärsia lahe ja Punase mere poolt tulles liikusid vürtsikaravanid läbi Araabia kõrbe või piki Eufrati ja Tigrise jõge ning tõid oma kauba Foiniikia sadamalinna Tüürosesse. Seal laaditi vürtsid laevadele ning veeti meritsi teistesse Vahemere sadamatesse. Pärast Tüürose vallutamist Makedoonia Aleksandri vägede poolt aastal 332 enne meie aega sai vürtsikaubanduse keskuseks Kartaago. Hiljem, 2. sajandi keskel enne meie aega koondus
õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks 5 HIID-ANIISIISOP
zelatiin. Aspikk jahutatakse ja kasutatakse mitmesuguste toiduainete katmiseks, samuti kaunistamiseks. 4. Kuidas valmistatakse maksapasteeti? Valmistatakse vasika-, veise-, lamba-, seamaksast. Kasutatakse ka seapekki, puljongit ja võid. Maksapasteetidele lisatakse maitseköögivilju- sibulat või porrut, porgandit, peterselli, sellerit. Maitsestamiseks sobivad sool, suhkur, piprad, muskaat, konjak. Kasutada võib ka mitmete maitseainete ürte- punet või majoraani, iisopit, koriandrit (ka seemneid). Seamaksa leotatakse enne pasteedi valmistamist külmas vees või piimas mõrkja maitse eemaldamiseks. Maksal eemaldatakse suuremad sooled ja kelmed, see tükeldatakse. Seapekk tükeldatakse ja pruunistatakse, sellele lisatakse tükeldatud maitseköögivili, seejärel maksatükid ja pruunistatakse need kergelt ning hautatakse. Sool, vürtsid ja maitseained lisatakse, kui maks on poolpehme. Toiduained hautatakse pehmeks, aetakse 2-3 korda läbi hakkmasina ja
Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada toitudeks värskelt. Õitsvaid võsusid võib kuivatada ja säilitada kindlalt suletud nõudes. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha- ja kalatoitude maitsestamiseks. Rasvased toidud seeduvad iisopi toimel kergemini. Ta sobib kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli, on asendamatu koostisosa ürdiliköörides. Ärge unustage iisopit liha marineerimisel ja grillimisel! Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja
annaabi.ee 
