sõltumisseisundist. · Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud
edastamise füüsilist tasandit. Päikesevärvina ühendati kollast vanades kultuurides loojajumalaga. Vana-Kreekas oli kollane pühendatud päikesejumal Heliosele ning valguse- ja tõejumal Apollole. Päikese ja selle maapealse vaste kulla ja valguse värvina vastab ta sümboolsele igavikule, hiilgusele ja kirgastumisele. Kristlikus kunstis tähistab kuldkollane kujutatu pühadust. Kollane on aga ka sapi värv, mida on Euroopa rahvaste sümboolikas ühendatud sageli kadeduse, ihnsuse ja reetlikkusega. Keskajal sai sellest kõigi põlualuste tunnusvärv. Paljudele rahvastele on kollane värv päikese värvina püha. Tiibeti ja mongoli laamad kannavad kollaseid rõivaid. Kollane värv sümboliseerib kulda ja rikkust üleüldiselt. Euroopas sümboliseerib kollane värv viljaküllust. Paljudel Aasia rahvastel sümboliseerib kollane leina ja surma. Kollane on ka reetmise värv. Juudas oli pärimuse järgi Kristuse reetmise hetkel kollasesse rõivastatud. Kollase optiline mõju
Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja Aristotelese juhis: "Tee seda, mida hulljulguse vahel. teeks hea inimene." - Aga kes ütleb, milline on hea inimene? Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Noored evangelikaalid: 28 "What Would Jesus Do?" A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
kannatlikkus, töökus, musikaalsus, tarkus, puhtus, jne. Millest voorused koosnevad ? ·Iga vooruse puhul erinevad elemendid. ·Voorustele iseloomulik Aristoteles järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, seega keskel, olles "kuldne kesktee". ·Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei ole mitte reeglite omandamises vaid eeskujude järgimises. ·Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. ·Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Miks on voorused tähtsad ? ·Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada. ·Aristoteles uskus, et voorused on tähtsad hea elu elamiseks. ·Mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame? Me oleme ratsionaalsed ja sotsiaalsed olendid, kes tahavad ja vajavad teiste inimeste seltsi. Kuna elame koos ühiskonnas, siis on lojaalsus, ausus, õiglus vajalik, et edukalt, harmooniliselt toimida.
kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline. Vooruslik käitumine pidi olema kesktee kahe äärmuse vahel (nt arguse ja julguse vahel, kahe halva vahel) Suuremeelsus- ihnsuse ja varanduse loopimise kesktee Rooma periood Roomlaste panus ,,tähtsusetu"? On öeldud, et roomlased pole kirjutanud midagi mõjutatavat. Euroopa õiguslik mõte pärineb roomlastest, eriti tsiviilõigus, mis sai Euroopa tsiviilõiguse aluseks ka hiljem. Põhirõhk oli moraalifilosoofial, sest poliitilises elus oli keeruline osaleda ning hakati uurima teisi filosoofia valdkondi. Stoitsistlik koolkond (Cicero) Moraalifilosoofid rõhutasid indiviidi käitumist ja eesmärke
peavad andma inimeste loomupärastele püüdlustele (vaadeldavas olukorras Aristotelese käsituses - mateeriale) kohase vormi. Eetiline voorus kujutab endast vastavalt tema eetika kuldse kesktee printsiibile mõistuspärast keskmist ühelt poolt loomupärase püüdluse (võimelisuse) liigsuse ja teiselt poolt sama püüdluse puudulikkuse vahel. Nt on vooruseks vaprus kui kesktee hulljulguse ja arguse vahel; lahkemeelsus kui keskmine raiskamise ja ihnsuse vahel. Voorus ei ole niivõrd üksikjuhtumile sobiva käitumusliku mõõdu leidmine kuivõrd just enda ülalpidamise viisi püsiv järgimine. Tänapäevases keelepruugis oleks see tähendussisu kaetav mõistega püsiv hoiak või seadumus (attitude). Vooruslikkus on niisiis vooruste kaudu kujundatud (ja loomuomaseks saanud) terviklik eluhoiak; see on enesemääratlemine kindlat tüüpi isikuna ja sellest iseloomutüübist järjepidev kinnipidamine.
-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee". · Julgus on kahe pahe vahepeal: arguse ja hulljulguse vahel. · Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal. Vooruste omandamine · Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne mitte reeglite omandamises, vaid eeskujude järgimises. · Aristotelese juhis: "Tee seda, mida teeks hea inimene." - Aga kes ütleb, milline on hea inimene? · Noored evangelikaalid: "What Would Jesus Do?" Miks on voorused tähtsad? · Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada.
«Ütelge parem, et teil on uus armastus.» «Ütlen teile avameelselt: ei ole. Ükski uus objekt ei huvita mind ja ma tunnen isegi, et südame põhjas kõneleb midagi teie poolt. Kahe nädala pärast, nagu te teate või nagu te ei tea, algab see saatuslik sõjakäik. Mul on hirmus palju tegemist varustuse muretsemisega. Siis sõidan ma veel perekonna juurde kaugele Bretagne'i, et saada vajalik summa ärasõiduks.» Porthos märkas viimset heitlust armastuse ja ihnsuse vahel. «Kuna hertsoginna maavaldused, keda te kirikus nägite, asuvad minu maade naabruses, siis reisime koos,» 336 sõnas Porthos. «Te teate, et reisid tunduvad hoopis lühematena, kui sõidetakse kahekesi.» «Pariisis ei ole teil siis sõpru?» küsis advokaadiproua. «Uskusin, et on,» ütles Porthos kurvameelse ilmega, «näen aga nüüd, et ma eksisin.» «Teil on sõpru, härra Porthos, teil on sõpru,» hüüdis advokaadiemand niisuguses tuhinas, et ta isegi üllatus