2008 6 28 SL MUUGA SV 25 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 25 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 30 AHV 2008 6 28 SL MUUGA SV 36 AHV 2008 10 14 SL MUUGA SV 22 AHV 2008 10 14 SL IHASALU SV 30 AHV 2008 6 27 SL IHASALU SV 30 AHV 2008 6 27 SL IHASALU SV 30 AHV 2008 10 14 SL IHASALU SV 25 AHV 2008 10 14 SL IHASALU SV 25 AHV 2008 10 14 SL IHASALU SV 36 AHV
JÄGALA JÕGI 2015 http://blog.toomasili.com/index.php?showimage=112 Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi,
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km
Allikas: (http://saare.maavalitsus.ee/laanemere-saarte-koostoovorgustik-b7) 5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2. Soome lahe lahed: Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht, Narva laht, Neeva laht, Paldiski laht, Paljassaare laht, Saunalaht, Tallinna laht, Vihterpalu laht, Viiburi laht 2.3. Väinamere lahed: Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht.
ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks.
.....................................7 Keila juga.........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Jägala jõgi. Üldandmed. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad
Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud Põhja-Eesti klindiga, mille jalamit mööda kulgeb allikate vöönd. (Arold 2005, Linkrus 1998) Suurimad sood on kujunenud Juminda poolsaare laguunjärvedest, millest suurim on Hara soo (747 ha). Rannikumadaliku vetevõrgu puhul on äärmiselt oluline roll ka merel. Suuremad lahed on Lahepere, Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva laht. Soome laht külmub üleni ainult väga külmadel talvedel. Soome lahe lääneosas ja keskosas tekib tavaliselt ajujää. Kuna lahed on sügavad ja valdavalt tuulte eest kaitstud ning jääkatte periood ei ole üldiselt pikk, on rannikul palju soodsaid sadamakohti. (Linkrus 1998) 1.6. Mullastik Nagu eelnevalt mainitud, on aluspõhja settekivimid kaetud karbonaadivaese moreeniga,
piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul. Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar).
Neid ei saa ka siduda mingi kindla bituumse kivimiga. Suuremalt jaolt nende leidude algaine on tõenäoliselt pärit samadest kivimitest, millest need asfaltiidid leitakse. Mõned võiksid küll pärit olla ka rändavast naftast niisugust võimalust ei saa eitada, - ei saa aga pidada neid suuremate naftalademete olemasolu kindlaks tunnuseks. Üheks tuntud heaks naftaotsimise juhiseks on maagaasi esinemised. Tuntud on Põhja- Eesti rannikul avanev maagaas (Keri, Ihasalu, Viinistu jt.) oma pideva ja laialdase esinemisega. Geoloogide poolt püstitati selle maagaasi seletuseks kaks oletust. Esiteks Doss arvab, et see gaas on pärit diktüoneemakildast, mis peaks asuma Soome lahe põhjas murrangulises alangus. Teine oletus on tehtud Mikwitzi poolt, kes arvab, et Soome lahe diluviaalsetes setetes leidub rohkesti turvast ja see oleks mõeldav gaaside emakivimina. Kuid uuringud 1929.a. näitasid, et Soome lahes pole olemas niisuguseid
Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga. Lohusalu lahte suubuva 116 km pikkuse Keila jõe valgla pindala on 682 km2. Keila jõgi on ühtlasi Soome lahe vesikonna pikim jõgi. Jõe alamjooksul asub ligi 6 m kõrgune Keila juga. Pärnu jõgi on Eesti jõgedest teisel kohal nii pikkuselt kui ka pindalalt. Tema jõgikonda kuulub u 16 % Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Roosna-Alliku
3 4.13 0.36 6 FPO Lohusalu 4.3 4.13 0.36 4 FPO Leppneeme 4.95 4.75 0.73 11 FPO Vääna-Jõesuu 3.85 3.7 0.35 6 FPO Turbuneeme 5.26 5.05 0.7 5 FPO Loksa Kalurite lossimiskoht 4.4 4.22 0.42 6 FPO Meremõisa 4.3 4.13 0.36 4 FPO Ihasalu 4.36 4.19 0.39 1.5 FPO Ristna 4.5 4.32 0.46 10 FPO Lõunaranna 4.14 3.97 0.45 12 LLS Lohusalu 5.65 5.42 1.06 10 FPO Paldiski lossimiskoht 4.75 4.56 0.58 18 GNS Salmistu 4.32 4.15 0.42 6 FPO Keila-Joa 4.15 3.98 0.38 8
30317 7800128-1Igevere 58.27929026.818681 30317 Haaslava vald 30316 7800130-1Igevere 58.27933826.818502 30316 Haaslava vald 27482 6500063-1Ihamaru 58.06159226.898684 27482 Kõlleste vald 31469 6500062-1Ihamaru 58.06032626.896069 31469 Kõlleste vald 31525 6500064-1Ihamaru 58.06140426.898848 31525 Kõlleste vald 29579 6500065-1Ihamaru 58.06016726.898093 29579 Kõlleste vald 12133 26404-1 Ihasalu 59.51976525.189225 12133 Jõelähtme vald 12134 26403-1 Ihasalu 59.51922925.189426 12134 Jõelähtme vald 5489 26402-1 Ihasalu tee59.50237825.184537 5489 Jõelähtme vald 5488 26401-1 Ihasalu tee59.50033925.183164 5488 Jõelähtme vald 26076 7820048-1Ihaste 58.34491726.779377 26076 Tartu linn 26077 7820049-1Ihaste 58.34486326.779581 26077 Tartu linn 33512 7820052-1Ihaste tee I58.36481726
annaabi.ee 
