tarbimisühiskonna suhetele hoopis pärssivalt. Piirab noore aega niisama ostelda ja ringi trallida, st üle tarbida. Või vastupidi, tekitab noores ennastunustamatu rahahimu, mis hiljem võib muutuda. Pean silmas, et arendatakse tarbimisühiskonna poolt muditud väärtushinnanguid, kus aegajalt unustatakse igasugune inimlikkus. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Inimene võib asjade ihalusest hakata käituma omakasupüüdlikult ning mitte teistega arvestama. Asjad muutuvad inimese sisemusest tähtsamaks jne. Iseseisvus ju seegi, iseasi kas hea variant sellest. Nagu kõigel muulgi, leidub ka tarbimisühiskonnal nii häid kui halbu külgi. Siiski ei saa selle mõju tema auras elavatele inimestele ja eelkõige noortele päris halvaks lugeda. Nüüdisühiskonda võib vaadelda kui süsteemi, mis mõjutab inimesi reklaamiga ja paneb rohkem ostma, kui tarvis oleks
11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi
avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail
Samuti oli eelarve huvides jäädvustada võimalikult palju materjali ühe võttega ja nii iseloomustavad uut lainet pikad kaadrid, mis toovad publiku filmile lähemale, muudavad asja loomulikumaks, isiklikumaks.17 Juba mainitud Naomi Greene kirjeldab Rouch'i nii uue laine eelkäija kui kaasategijana: ,,Ta oli kindlasti 'eelkäija' kuivõrd tema varasemad filmid avaldasid sügavat mõju neile, kellest pidi saama uue laine tuumik: märgituna Bazinilikust18 reaalsuse ihalusest, esitasid tema filmid väljakutse olemasolevatele zanridele ning kategooriatele, sealhulgas 16 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 10-11 17 ibid, lk 8-9 18 André Bazin (1918-1958) oli Prantsuse filmikriitik ja teoreetik (Andmed samanimelisest Wikipedia sissekandest. Kättesaadav aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9_Bazin [vaadatud 31.10.11]) 6 fiktsiooni ja dokumentaali eraldavale joonele. Ühtlasi oli ta kaastegija kuna mängis uue laine
siiski iga soneti luua omanäoliseks. Näiteks ta suutis üksnes Laura pisaratest luua 4 sonetti. Seda teost saab jagada 2-ks: enne Madonna Laura surma ja pärast tema surma. Eluajal tundub Petrarcale, et Laura on tema vastu külm ning hoolimatu. Muutus toimub pärast Laura surma. Väidetavalt saabub tema juurde Laura hing, kes lohutab meest tema leinas. Seega väljendab Laura osavõtlikkust ja hoolivust, mistõttu hakkab mees kirjutama hingelisest armastusest, mitte enam maisest ja ihalusest. Tema jaoks muutub Laura pärast surma pühakuks. Ta hülgas oma loomingust müstika ja ülepaisutatud allegooria ning abstraktsuse. Selle asemel toob ta sisse reaalse ja maise armastuse käsitluse. Talle on veel iseloomulik vormi täiuslikkus, mis teeb temast tänapäeva kirjanikele iidoli. Ta arendas välja eraldi žanrina soneti. Kui enne teda olid kõik luuletused muusika saatel, siis tema kaotas muusika taustal. Ta on Itaalia soneti looja. Itaalia sonett on 4+4+3+3 realine.
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks
· Temas pole midagi "oma" või algupärast · Ta ei saa toimida tähenduse allikana ja produtseerijana (autori surm), vaid peab alati opereerima etteantud mõistesüstemis. · See mõistetesüsteem ehk kultuur paigutab ta kohale selles süsteemis · Reguleerib tema ihasid ja teevad temast selle, kes ta parasjagu on %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 18 Post-lacaanlik psühhoanalüüs · On loobutud hüpoteetilisest ürgühtsuse staadiumist ja ihalusest see taassaavutada. · Rõhutatakse veelgi enam keele, tekstide ja nende kaudu ilmnevat võimusuhet identiteedi konstrueerimisel · Iha, fantaasiad ja illusioonid on mõistetud taastootmise terminites, kuna nad on vaid neid konstitueerivate võimusuhete väljenduseks. · Juliet Mitchell feminism · Julia Kristeva · Ka Althusseri, kelle Lacani mõjutused on eelkõige täheldatavad keele ja kultuuri subjekte loovast rollist. "Ideoloogia kutsub kõnetab indiviide
annaabi.ee 
