Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma
Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib õigusnorm siis see õigusnorm määrab üheselt ära situatsiooni tulemuse. Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
õiguskaitseasutused võivad jätta menetlemata. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiipi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadustest (v.a juhtud, mil seadus on põhiseadusevastane) juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Kuid olulise vastuolu puhu on tagajärjeks seaduse muutmine ja nii muutub juhtivaks printsiip, mis nõudis seni kehtinud seaduse muutmist. 2. Ökonoomsuse printsiip õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Otsesed kulud(OK): avaliku sektori kulud: Palgad, hooned, sisustus jne. Õiguslike vaidluste poolte kulud: õigusteenus(nt. advokaadi tasu), isiklik ajakulu jne Otsused(Kui ÕKAS toimib hästi, siis 1. ja 2. punkt, kui on tasakaalust väljas, siis on rohkem 3. ja 4. puntki
Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja
Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi. Kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest ja reeglitest Printsiibid ja reeglid Printsiip – annab suuna (ei pruugi eraldivõetuna anda situatsioonile ühest lahendust). Printsiipide mõju ei ole niivõrd sirgjooneline. Kahe konfliktse printsiibi kokkupõrke puhul tuleb hinnata, et kumma printsiibi järgimine on antud situatsioonis olulisem.
annaabi.ee 
