(Brody 1992) Tavaliselt esineb afaasia korral mingil määral ka spontaanne taastumine. See taastumine on aga harva täielik. Siiski, rohke harjutamise, pingutamise ja kordamisega on paranemine mingil määral võimalik. Lisaks afaasiale võib juhtuda, et patsiendil on: hemianopsia, düsfaagia - probleemid söömise, joomise ja neelamisega, apraksia - ei tea enam kuidas teatud tegevusi sooritada, mäluprobleemid, muutunud reageerimine, ignoreerimissündroom, epilepsia või ühe kehapoole halvatus (hemiparees või hemipleegia). Afaasiaga kaasneb sageli just parema kehapoole halvatus. (enamikel inimestel juhtiv kehapool) Selle kehapoole lihaste töö on häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi. Ei ole olemas kahte inimest, kelle probleemid afaasia tõttu on täpselt samad: afaasia on igaühel erinev. Afaasia raskusaste ja ulatus sõltuvad muuhulgas kahjustuse asukohast ajus
Ignoreerimissündroom ehk neglekt on sündroom mille korral inimene paneb tähele vaid ühte poolt, enamasti paremat. Patsient võib näiteks joonistada vaid kella parema poole, kuna ei tunnista vasaku olemasolu. Arvatakse, et sündroom võib avalduda kuni kahel kolmandikul parema ajupoolkera insuldi all kannatanutel. http://www.scholarpedia.org/w/images/thumb/6/66/Clock_drawing_in_neglect.jpg/180px- Clock_drawing_in_neglect.jpg http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Sündroom avaldub peale parempoolse ajupoolkera kahjustusi, täpsemalt kiirusagaras asuva tähelpanuga tegeleva osaga. Kuigi seda võivad põhjustada erinevad patoloogilised seisundid on selle enim levinud põhjustaja ajuinfarkt ja ajuverejooks. http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Kõige raskemat vormi ignoreerimissündroomi on võimalik diagnoosida vaid pealevaadates. Patsientidel võivad pea ja silmad olla suunatud paremale, kordagi vas...
Mõhnkeha- peamine närvikiudude kimp, mille kaudu inf liigub kahe poolkera vahel Ajkoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsel funkts kontralateriaalne paigutus ehk ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub kontralateraalselt. AJUKOORE KAHJUSTUSE TAGAJÄRJED: MÕNED NÄITED Visuaalne agnoosia-suutmatus ära tunda visuaalselt nähtavaid objekte*kuklasagara või kiirusagara koore vigastus*prospagnoosia-ei tunne ära nägusid Ignoreerimissündroom-üarema kiirusagara kahjustus, mille tulemusena ei pööra inimene mingit tähelepanu vasakult tulevtele signaalidele VEEL VAATA SLAIDIDELT! AJU PLASTILISUS-aju võime oma struktuuri ja talitlust muuta, nt kui inimene teeb mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel)
Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e ignoreerimissündroom ( nt ei joonista pildilt poolt maha). Mittedomineeriva poolkera kahjustus – autotopoagnoosia (kehaskeemi häired), anosognoosia (ei tunneta kehaosasid), riietumise apraksia, geograafiline agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar .
kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt. Ajukoore kahjustuse tagajärjed: Visuaalne agnoosia – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks). Prosopagnoosia – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade; tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi
apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida. Domineeriva poolkera kahjustus: amnestiline afaasia; akalkuulia ei oska arvutada; aleksia lugemise häire; agraafia kirjutamise häire; apraksida sihipärase tegevuse häire, nt inimene kaotab võime nööpe isesesvalt kinni panna, kahte nööri otsa ei suudeta kokku kõita, apraksiaga inimene hõõrub tiku valet poolt vastu tikutoosi. Neglet e ignoreerimissündroom (ei joonista pooolt pilti) Temporaalsagar ehk oimusagar. Külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Kuulmiskoore ülesandeks domineerivas poolkeras on kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine ning mittedomineerivas poolkeras helide, rütmide ja muusika kuulmine. Veel ülesandeks on õppimine ja mälu. Limbiline koor tegeleb lõhnatundlikkuse, emotsioonide ja afektiivsusega
annaabi.ee 
