Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks. Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus) Lõikehambad 4 Silmahambad 2
Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas
suuõõne pesemisfunktsiooni). · Joonis lk 110 73. Hammaste arv, liigid. 20 piimahammast 32 jäävhammast. · Kuju järgi jagunevad hambad lõike-, silma-, ees- ja tagapurihammasteks. · Joonis lk 109 74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud
avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75
avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75
2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese
- jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1. KROON - ulatub suuõõnde (nähtav osa) 2. KAEL - kaetud igemega (igeme sees) 3. JUUR- kinnitub alveooli (lõualuus, ühel hambal 1-3, vahel enam) 4. HAMBAÕÕS- hambakrooni ja -kaela sisemuses, juureosas kitseneb juurekanaliks 4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole
·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega) 8 kokku x 4= 32 ·Igal hambal (dens) võime eristada järgmisi osi: igemest väljaulatuvat krooni (1), igemega kaetud lühikest kaela (2)ja hambasombu sees asetsevat juurt (3). Hambas leiame hambaõõne, mis on täidetud hambasäsiga (8)(pulpadentis). Viimane sisaldab sidekude, veresooni ja närvilõpmeid ning on seetõttu väga tundlik (hambavalu!). ·Hamba peamise massi moodustab dentiin (5). See on eriline kõva luukude, milles ei ole luurakke ega veresooni, kuid teda läbivad enam-vähem paralleelselt kulgevad kanalikesed.
annaabi.ee 
