DNA replikatsioon (sünteesi faas): iga kromosoom koosneb kahest (õde)kromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse järgmise e. M-faasi* M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude lõplik jagunemine tsütokineesi faasis. Mitoos-kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuuma jagunemine(pro-,meta-,ana-,telofaas) 18. Meioos- rakkude diferentseerumise prots. Oogenees-Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sellel perioodil nimetatakse neid oogoonideks.Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine Need rakud on nüüd primaarsed ootsüütid. Spermatogenees -Spermatogoonid tekivad samuti primaarsetest idurakkudest. Migratsioon testisesse toimub varases embrüonaaleas.Suguküpsuse saabudes spermatogoonidest meiootilise jagunemisel tekkinud rakke nimetatakse spermatotsüütideks Ervinevus:1
ka meiotsüütideks. Kõrgematel organismidel leidub meiootiliselt jagunevaid rakke tavaliselt sugunäärmetes e. Gonaadides. Meioos inimesel: Primordiaalsed idurakud (need, mis on määratud läbima meiootilist jagunemist) diferentseeruvad väga varajases embrüonaaleas. Tekivad rebukotis ja edasi migreeruvad embrüonaalsesse gonaadialgmesse. Kulg embrüonaalses ovaariumis ja testises on erinev. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nim. neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- nad alustavad 1. profaasi. Nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Ootsüüdid tekivad inimese embrüonaalses ovaariumis 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama 1. profaasi suguküpsuse algusest kuni fertiilse ea lõpuni. Selgroogsete ovaariumis esinevad follikulaarrakud. Follikulaarakud paiknevad kihina ümber ootsüüdi
basaalplaadiks (ees - F7) õõne piirkonnas eraldab neid piirvagu – sulcus limitans (F8) peaaegu kogu ajuaine areneb külgplaatidest põhjaplaat redutseerub katteplaat säilib õhukese epiteliaallestmena vaid ajuvatsakeste piirkonnas KÜLGPLAADI TSOONID Ependüümirakkude tsoon (F9) - õhuke sisekiht, mis sisaldab kasvuperioodil paljunemisvõimelisi rakke - nende nn idurakkude pooldumisel üks tütarrakk jääb sisekihti, teine rändab väljapoole ja diferentseerub üle vaheastmete kas värvirakuks – neurotsüüdiks ehk neuroniks (<- neuroblast) – või neurogliia (<- spongioblast) rakuks Tuuma- ehk mantlitsoon (F10-13) - eelmisest väljaspool - sellest areneb aju hallaine, mille koostises on alati neuronite kehad ja mis esineb mitmel kujul: võrgutüüp tuumatüüp kooretüüp
2. Bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale (sõltub Y kromosoomi ja SRY geeni olemasolust) Kromosomaalne Keskkonnast sõltumatu Geenide poolt suunatud protsess Sekundaarse soo determinatsiooni toimumise eelduseks 67 Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine (gonaadi päritolu, genitaalvallid, epiteeliväädid, ürgsete idurakkude migratsioon gonaadi; mis on ja kus tekivad ürgsed idurakud) Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest bipotentsiaalsest gonaadist. Wolffi juhad (mesonefrilised juhad; vahelmise mesodermi päritolu) – erituselundkonna keskne komponent; emastel hiljem degenereeruvad, isastel moodustavad seemnepõiekesed, munandimanused, seemnejuhad. Mülleri juhad (paramesonefrilised juhad; külgplaadi mesodermi päritolu -
Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama I profaasi diploteeni ja jäävad sinna suguküpsuse algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul). Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4
Organism on haploidne (askomütseedid, basidomütseedid, paljud vetikad). Spoorne meioos (kõrgemad taimed). Meiootiliselt jaguneb spoori lähterakk, tekivad haploidsed spoorid. gameetne meioos (kõigil loomadel ja real alamatel taimedel, näit. koppvetikas) . Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis ei ole jagunemisvõimelised ning mis on kõrgelt kohastunud viljastumiseks. Meioos inimesel. Spermatogenees ja oogenees. Mitoosi ja meioosi võrdlus. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline jagunemine, sellele järgneb meiootiline jagunemine, moodustuvad primarsed ootsüüdid, need moodustuvad 3-8 lootekuul. Ootsüüdid jäävad pidama I profaasi diploteeni ja jäävad sinna suguküpsuse algusest fertiilse ea lõpuni. Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke ja see toimub juba embrüonaaleas (3-8 kuul)
Oska kirjeldada imetajate primaarset soo determinatsiooni: 1) Kuidas toimub bipotentsiaalse gonaadi kujunemine a. gonaadi päritolu b. genitaalvallid - tekivad mesodermi ja tsöloomiepiteeli baasil, neist arenevad somaatilised gonaadi rakud (e mittesugurakud) XY genotüüp: osad genitaalvalli rakud diferentseeruvad Sertoli rakkudeks c. Epiteeliväädid d. ürgsete idurakkude migratsioon gonaadi; mis on ja kus tekivad ürgsed idurakud - migreeruvad genitaalvalli 4. - 6. nädalal. Pärinevad nii rebukotist kui ka epiblastist. Migreeruvad läbi allantoisi ja tagasoole urogenitaalvalli. e. vastavalt kromosomaalselt determineeritud rajale bipotentsiaalse gonaadi diferentseerumine testiseks või munasarjaks
Akiasmilise meioosi juures ei moodustu kiasme, s.t. ei toimu krossingoverit. See on normaalne protsess osadel putukatel, näit isastel äädikakärbestel või emastel siidiliblikatel. Meiootiline triiv tähendab seda, et heterosügootse isendi mingi konkreetne kromosoom või alleel kandub järglaskonnale eelistatult. Meioos inimesel Primaarsed idurakud diferentseeruvad varakult ja tekivad idukotis. Embrüonaalses ovaariumis toimub idurakkude mitootiline paljunemine, sel ajal nimetatakse neid oogoonideks. Teatud ajal algab oogoonide meiootiline jagunemine- 1. Profaasi, nüüd nim. neid rakke primaarseteks ootsüütideks. Paljude liikide ootsüütidel peegeldub raku suur biosünteetiline aktiivsus kromosoomide erilises struktuuris. Need dekondenseeruvad osaliselt ja moodustavad külgmisi silmuseid (dekondenseerunud DNA lõigud). Selliseid kromosoome
järjekindlalt ei segregeeru Mendeli seaduste alusel, vaid mingi alleel on üleesindatud teise arvel. 50% asemel koguni näiteks 90%. Seda fenomeni kutsutakse meiotic drive - meiootiline muundur (MD). MD võib seega anda geenile suure selektiivse eelistuse. Samas ei saa niisugune fenomen kesta kaua aega, sest peaks kiiresti kaduma ehk siis suhteliselt kiiresti fikseeruma. selektsioon võib eelistada üht rakutüüpi teisele Weissmannist alates võib eristada soma ja idurakke. W. postuleeris idurakkude igavese elu ja soma surma. See on muidugi õige - kuid vaid pooltele taksonitele. Väga paljud liigid on võimelised somaatiliseks embrüogeneesiks. Taimed eelkõige. Ja just neil liikidel, kus reproduktsioon on võimalik enam kui ühest rakutüübist lähtuvalt, on võimalik rääkida valikust nende vahel. Vähkkasvaja on kena näide mutatsioonist põhjustatud selektiivse eelise kohta - vastav maligniseerunud rakuliin hakkab elama teiste arvel. selektsioon võib töötada indiviidi tasemel
annaabi.ee 
