1.lubikest ehk munakoor 2.õhuvahe, mis suureneb muna vananedes 3.koorealune kiudkest ehk kile 4.munavalge väline ehk vedelkiht 5.munavalge sisemine ehk tihekiht 6.rebuköidik, mis hoiab muna tsentris 7.rebukest ehk viteliinkest 8.iduketas 9.munarebu ehk munakollane 3. Tee KAKS ideekaarti – muna kasutamine suurköögis ja restoraniköögis Suurköögis munavalge vahustub – kasutatakse näiteks magustoitude ja küpsetiste valmistamisel munakollane vahustub - kasutatakse näiteks magustoitude ja küpsetiste valmistamisel munavalk koaguleerub (kalgendub) ja seob vedelikke - kasutatakse näiteks vormiroogade valmistamisel.
blastodermi. - Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast
pole mõtet pidada tapetakse ära; · Isaspartidel on sabas rõngas sulg; · Hani haub mune kuu aega; · Kõrvalappide järgi saab aru, mis värvi mune muneb; · Pärlkanad koera asemel, teevad lärmi, kui võõras territooriumil; Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk Väline vedelkiht (10...60%) blastodisk Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber
Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju (ennetab sudame- veresoonkonna haigusi, vahendab vereliistakute kleepuvust ja trombide tekke ohtu). -3-rasvhapped on keeruka koostisega polukullastamata rasvhapped (-linoleenhape, mida rohkelt leidub lina- ja rapsiolis). Rikastamiseks kasutatakse soodale lisatavaid lina-ja rapsioli. Munavalge kihid: Rebukile Iduketas ehk blastodisk Väline vedelkiht (10...60%) Panderi tuum Tihekiht (30...80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk. Linnud, roomajad, luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid. 6.Periblastula ehk ümbrisblastula: blastotsööl puudub, on asendunud rebuga. Enamik putukaid. Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Äädikakärbsel on omane meroblastilise lõigustumise alatüüp superfitsiaalne ehk
· kesk-blastula transitsioon aktiveeritakse embrüo enda genoom; lisatakse G1 ja G2 faasid, sünkroonne rakujagunemine kaob. Meroblastiline (osaline), diskoidaalne e kettaline 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Lõigustumine toimub ketta piirkonnas, kus rebu on vähem ja tsütoplasmat rohkem. Rebuvaba osa lõigustumise tagajärjel kujuneb välja kettakujuline blastula e iduketas e blastodisk. Iduketta keskosa on rakuvälisest rebust eraldatud subgerminaalse õõnega. Kõigepealt lõigustub pindmine osa mood epiblast. · Heleväli area pellucida; iduketta tsoon, kust iduketas kumab subgermin õõne kohalt läbi · Tumeväli area opaca; piirkond, kus iduketas on tihedalt liibunud rakuvälisele rebule · Blastoderm rakkude kiht, mis on moodustunud munaraku ühele poolusele
rassidest ja usulistest tõekspidamistest. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur (joonis) kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardse kanamuna kontuur Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Munavalge kihid: Iduketas ehk blastodiskRebukile Väline vedelkiht (10…60%) Panderi tuum Tihekiht (30…80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1…40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
23 Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik) Stereoblastula e umbblastula – siseõõs on rudimenteerunud (kärssussid, ripsussid, rõngussid, molluskid) Plaakula - blastula lamendunud liistakuks (väheharjasussid, mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel Diskoblastula e ketasblastula – lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad,luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Periblastula e ümbrisblastula – blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) 47. Kortikaalne rotatsioon Enne viljastumist on munarakk radiaal- sümmeetriline Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise
kõik tuntud vitamiinid. 4. Muna ehitus ja moodustumine. Muna koosneb rebust, munavalgest, koorealustest kiudkestadest ja lubikestast ehk munakoorest. 52 KALAKASVATUSE ERIALA Rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Ta koosneb vaheldumisi paiknevatest kuuest valgest ja kuuest kollase rebu kihist ning neid katvast rebukilest ehk vitelliinkestast. Väga suured munad on tihti kahe rebuga. Iduketas asetseb 3 mm läbimõõduga valkja moodustisena rebu pinnal. Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela ehk la tebraga. Mõnikord esineb rebu pinnal vereplekke, mis võivad sinna sattuda munarebu vabanemise ajal folliikulist. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel, keskmine tihe, keskmine vedel ja sisemine tihe ehk keeriskiht. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees enam- vähem püsivas asendis
annaabi.ee 
