osaliselt meie loomusest. Kui eestlaste ja venelaste omavahelised suhted oleks väga head, poleks olnud ka neid aprillikuu rahutusi. Muidugi peab riik tagama kõigile oma kodanikele võrdväärsed õigused. Riik ei saa keelduda toetamast näiteks mustanahalist saamaks oma välja teenitud pensjoni kuna ta rahvuselt ei ole eestlane. Väga palju oleneb ka rahvusliku identideedi küsimuses. Tean, et tugevad rahvuslikud kogukonnad toetasid Eesti riigi taasiseseisvumist, ilma rahvusliku identiteedita mass käitus suure tõenäosusega vastupidi. Veel halvem kui rahvused omavahel konkureerima peaks hakkama, mida nad tegelikult juba teevadki. Ja äärmiselt jube on siin mõelda, et konkurents viib edasi ja paremad jäävad püsima. Kas riik juhib rahvast või rahvas juhib riiki?
Ühelt poolt see rikastab kultuuri, annab uut jõudu. Teiselt poolt esialgne ja iseseisev kultuuriline identiteet kaob, nii grupi kui ka indiviidi tasandil. Kui rääkida veel situatsioonist Eestis, siis huvitavaks teemaks on Eesti kuuluvus Euroopa Liidu. Miks ma käsitlen seda teemat? Sest praegu ei saa ennustada, kuidas muutub Eesti elanikke koosseis läbi aegade. Artiklis kasutatakse termineid majority group ja minority group. Antud juhul EL on majority, ilma selge kultuurilise identiteedita, Eesti on aga minority group. Tendents näitab, et minority grupi identiteet ajaga integreerub. Jah, Euroopa Liidu üheks eesmärkideks on säilitada autentset riigi kultuuri ja identiteedi, aga vaatamata sellele avatud piirid jäävad olulisteks teguriteks selles protsessis. Mis siis ootab Eesti kultuuri identiteedi? Esseed läbi lugedes näen rohkem küsimusi, kui vastuseid. Situatsioon riigis on vastuoluline, aga ma tunnen, et enamus Eestis elavaid eestlasi näevad oma kultuurilist
väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei suuda enam integreerud(ei ole sotsiaalsed, ei suuda sulanduda ühiskona, ei suuda omandada keelt etc.) ÜHISKONNA LIIGENDAMINE 1. TASANDILINE LIIGENDUS: Igal tasandil on võimalik rääkida inimese identiteedist antud tasemel. Ilma identiteedita võib inimesel tekkida identiteedi kriis. Tavaliselt hakkavad inimesed puberteedieas endale uut identiteeti (väärtuseid) otsima, enese defineerimise vajadus. Üldjuhul hakatakse selles eas ümber lükkama perekonnas käibel olevaid väärtuseid. 2. VALDKONNALINE LIIGENDUS: Majandus Valitsemine Tervisehoid Kultuur 1 Haridus 3
jooksmas. Noormehed võisid end neiuks maskeerida ja vastupidi. Inimene võib üldiselt kanda samal ajal mitut identiteeti, kuid enamasti rahvuse puhul piirdutakse ühe ja kindlaga. Rahvuslik identiteet on aga päris omaette mõiste. Kätlin, Tartu Ülikooli tudeng: Praegusel globaliseerumise ajajärgul on levinud nn. "halli passi" inimeste arv. Tahetakse pidada end maailmakodanikeks. On kujunemas ilma päritolu ja identiteedita inimeste kiht, kel pole kultuuri, mida omaks pidada. Seetõttu on ka nende maailm palju vaesem. Kultuur, sealhulgas folkloor on nagu teine kodu, kuhu tulla/millele mõelda, kui tekib kahtlus iseendas. Martti, töötav noor, kes arvab rahvuslikkusest ja rahvaluulest nii: Eks rahvaluule mingil määral ühendab eestlasi, muidugi neid, keda see huvitab. Mind eriti see folkloori teema ja muu selline ei ole kunagi paelunud, koolis pidime pealiskaudselt õppima vaid
assimileerides ja gruppi tunnistades, ja tavapäraselt mõistetakse neid teineteist 8 välistavatena. Seega toimub sallivusprotsessis kas demokraatlik-individualistlik ,,sisenemine" kaasaarvamise nimel või eraldumine gruppidesse võitluseks piiride pärast (,,kui tara peab, on naabrid head"). Postmodernsuses aga kogetakse midagi uut: ilma selgete piiride ja kindla identiteedita elu, kus erinevus on justkui hajutatud ja hägune. Piirid on veel alles, aga ühisidentiteet hakkab kaduma; kriminaalkoodeks ,,sallib" kõiki: postmodernseid võõraid ja lõhestunuid ,,omasid", kusjuures lihtsam on sallida teistsugust, kui salata teist iseendas..... Sellises olukorras jääb vaid pöörduda Looja poole palve/hüüdlausega: ole mees ja ole kaplan! Või nüüdisaegselt: ole inimene ja ole kaplan. Või koguni: olgem üksteisele kaplanid..... Epiloog
Tegelikult kuulume meie, inimesed, ühte ja see ühtekuuluvus ulatub ajas kaugele tagasi. Teisiti öeldes saame me endale juured, saame sugupõlvedeülese ühtekuuluvus- ja ühtsustunde. Tunne, et oleme midagi väärt, kootakse meie keha igasse rakku. Me saame ilmselge tunde, et oleme väärtuslikud. Selle eest pole vaja võidelda, see on meil juba olemas. Kui inimesel on teadmine oma väärtuslikkusest, siis ta teab, kes ta on. Seevastu juuretud, mitte kuhugi kuuluvad ja identiteedita noored inimesed peavad hakkama ise oma inimlikku väärtust looma. Sellest, mida nad teevad, mida saavutavad ja mis mulje endast jätavad, saab nende identiteedi algaine. Me kõik oleme oma aja lapsed, sealt võtame oma lähtearusaamad ja väärtused. Herman Hesse (2004) arvates kätkeb oht selles, et iga sugupõlv hävitab keelu, surnuksvaikimise ja pilke abil just seda, mis eelmisele sugupõlvele näis kõige tähtsam. Clive Lewise "Pahareti kirjapaunas"
61 suhetevõrgustiku, lülitumaks subjektina ühiselu tegevustesse ja määratlemaks oma õigusi ning kohustusi nimetatud suhetes ja tegevustes. Sisulises plaanis on õiguslik sotsialiseerumine vaadeldav subjektsuse kujunemise ning kehtestamisena olemise normatiivsuse ratsionaalselt tunnetatud tasandil. Selles protsessis kujuneb subjektse identiteedita olemisest identiteedi põhine olemine; kujuneb sotsiaalse teovõimega, oma õigusi ja kohustusi mõistev ning järgiv normiteadlik isiksus. Indiviidilt oodatakse ühiskonnas kehtivate käitumisnormide selgeks õppimist, suutlikkust orienteeruda sotsiaalse struktuuri suhetevõrgustikus ja kuuletumist. Lühidalt, saada selliseks ja olla niisugune, nagu on teised, nagu ühiskonnas valitsevad tõekspidamised, kombed ning reeglid seda ettekirjutavad
annaabi.ee 
