· väheneb tööjõu voolavus vähenemine · suureneb tootlikkus jm · vabadusastme suurenemine · töö ja töövälise elu nõudmiste tasakaalustumine jm 6 Võimalikud riskid Tööandjate kogemus Eestis (A. Naelapea, 2007): · õigluskonflikt · probleemid infovahetusega · identiteediprobleemid · enesemotivatsiooni küsimus · läbipõlemine ja ületunnitöö · usalduse kuritarvitamine 7 Mis töötajaid takistab? 8 Rakendamise eeldused? Tööandja: Töötaja: · juhtide hoiakud ja · kas sobib kõigile? ettevõtte kultuur · osaaja illusioon · töötajate hoiakud ja huvi · milliseid probleeme tahan · paindlikkuse juhtimine lahendada?
sündinud ajal, mil oma mina ohverdamist traditsioonidele peeti vooruseks. Ameerika filmidest võib tihtipeale näha noori, kes lähevad vanematega riidu, ema ja isa tahaksid, et lapsed võtaks üle pereäri või õpiks ülikoolis sama ameti esindajaks nagu näiteks isa. Loomulikult soovivad vanemad, et nende võsud oleksid edukad ja nendega sarnased, kuid liiale ei tohi minna. Mingisugust eeskuju on oma isiku kujundamisel kindlasti vaja. Kui aga neid on liiga palju, võivad tekkida identiteediprobleemid. Usun, et mingil määral teiste järgi elamine on loomulik ning kohati ka vajalik. Loomulikult ei tohiks elada kellegi teise elu, aga end täielikult teistest eristada oleks arvatavasti kahjulik nii sotsiaalses kui majanduslikus kontekstis. Tänapäeva ühiskonnas on normaalne, et inimesed jälgivad seda, mis üldsuse seas toimub ning seda muuta oleks suhteliselt võimatu. Saksa endine liidukantsler Gerhard Schroeder on öelnud: "Ma ei ole saksa Tony Blair. Ka ei ole ma saksa Bill Clinton
Lükkavad probleeme edasi. Väline kontrollkese, emots. keskne toimetulek, isiksuslik suletus. Narratiiv- identiteet kui jutustav lugu, elu kokkuvõttev ja tähenduslik, seostatud ja mõtestatud. Identiteedikriis: inimene võib valida endale paljude seast identiteedi; selle alus peitub selle järgi inimeses endas ja inimene on põhimõtteliselt eraldiseisev oma kohast ühiskonnas. Koos vabaduse ja võimalustega on tekkinud ka identiteediprobleemid. Inimesest endast on tehtud väärtuste alus! I.kriis tekib ennekõike ühiskonna ootuste ja oma soovide-võimaluste vastuolu tõttu. Kahte liiki identiteediprobleemid : 1. Identiteedikonflikt- in on end sidunud paljude asjadega ja kõigel on vastandlikud ootused. Süütunne, nurkasurutus, ei olda avatud uuele. 2. Identiteedi defitsiit- senisest identiteedist ei piisa, tegemaks ees seisvaid valikuid. Teismelisena: vanematest eraldumisel; keskealisena: elu hakkab
ennetus/hoiatus & teraapia); • pakkuda easpetsiifilist meelelahutust (nt noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsiline vägivald (nt (kooli)kiusamine), • kuritegelikkus • sõprus, armastus, seksuaalsus (k. a teismeliste rasedus) • haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001)
Noortekirjandus – tänapäevasem, kohasem Noorkirjandus – suunatud noorelt autorilt (16-21 aastaselt, kel vähe kirjutamisstaaži) noorele lugejale. Noorteromaanide maailm noortekirjanduse tasandil: *noored ja ühiskond – kool, töö, poliitika *noored ja perekond – suhtlemise vähesus, lagunenud pered *noored omavahel – erikeelsed, moesläng, sõprus, armastus, ambitsioonid *suhe iseendale – eksistensiaalsed probleemid, nooruse vaevad Noore peategelase identiteediprobleemid: oma mina otsimine, enese väärtustamine, vastuolulised ootused, soovid, valikud, iseolemise soov. Muinasjutt lastekirjanduse alusena Lastekirjanduse kontekstis tuleb rääkida kunstmuinasjutust ja autorimuinasjutust. *kunstmuinasjutt on kirjanikupoolne teisendus, milles rahvajutu motiivid on esitatud tuntava kunstilise omapäraga või suisa pahupidisel viisil *autorimuinasjutt võib põhineda autori vabal fantaasial
Sünergia loomine vana ja uue vahel Teadmussiire ( ) Juhtpositsiooni tekitamine konvergeeruvates harudes Kasv võib olla ohtlik Suurimad pankrotistumised USA ettevõtete seas aastatel 1998-2002 näitas, et 70% neist kannatasid ,,läbipõlemise ()" sündroomi all: Ettevõtted olid keskmiselt kasvanud 30% aastas, suur võlakoormus haavatavus () Liiga palju muutuseid: diversifitseerumine, tuumikäri ähmastumine () identiteediprobleemid Autokraatne superkangelase-tüüpi juhtimine Liigne edukultuur: suur töökoormus, sisemine konkurents usalduse kadu, stress Korporatiivstrateegiad. Lahkumis- ja langusstrateegiad Näidustused , : Haru langusfaas Ülejääv võimsus Tehniliste muudatuste puudus (protsessi stabiilsus ja uute toodete vähene osakaal) Konkurentide arvu vähenemine, suhteliselt odavalt ülevõetud väljujate varad
Distsiipliin baseerub mõtestamisel, isoleerimisel, süütundel ja armastusest ilmajäämise kartusel. Rääkides rõhutatakse rohkem isiklikke kogemusi ja arvamusi, rõhuasetus minal. Kommunikatsioon vanema ja lapse vahel on kahesuunaline, vanem on avatud veenmiisele. Vanem põhjendab oma nõudmisi. Rõhuasetus reeglite mõistlikkusel, reegleid saab kritiseerida kõrgemate ratsionaalsuse ja eetilisuse printsiipide baasilt. Laps omandab tugeva mina-tunde, aga tal võivad tekkida identiteediprobleemid, süütunne ja võõrandumine. 5.4. Milliseid olulisemaid sotsialiseerimisprotsessi agente võib eristada ja kuidas neid kirjeldada? Sotsialiseerumise agendid on inimesed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on vanemad (Kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerumise agendid on inimesed, kes vastsündinu eest
igapäevaoskusi omandada, enese eest hoolitseda ja teistega suhelda; lapsele pööratakse liiga palju tähelepanu (lämmatav armastus), mistõttu tal on raske loobuda pidevast tähelepanu keskmes olekust; lapsele antakse palju privileege (väike prints ja printsess), mistõttu lapsel on raske õppida kannatlikkust ja võtta isiklikku vastutust; hoolitsetakse lapse meelelahutuse eest, et tal igav ei oleks, mistõttu lapsel tekivad identiteediprobleemid ning tal on raske aru saada, mida teised inimesed normaalseks peavad. Ülehoolitsemine ei tähenda liiga palju armastust, rõhutavad autorid, sest sellist asja nagu liiga palju armastust pole olemas. Õige armastus ei võta lapselt võimalust proovida ja õppida uusi oskusi ning kogeda tagajärgi. Armastus ei tee asju, mis pole lapse vanusega kooskõlas ega sobi enam. Ärahellitatud lapsed L. Pearson (2009) kirjeldab oma raamatus "Distsipliini võluvägi" ärahellitatud lapsi.
annaabi.ee 
