Et mõista mingi kunstivoolu olemust, on tarvis tunda tema juuri ja mõjutajaid nii kunstivoole, kunstnikke, ühiskonnas toimuvaid protsesse jne. Suhteliselt noore maastikukunsti kohta on ilmunud vaid mõned üksikud raamatud ning kättesaamatud on põhjalikumad uurimused. Mõningase ülevaate voolust saab, kui koondada kättesaadavaid infokillukesi, mida alljärgnevalt ka teha üritan. Maastikukunsti peetakse tihti kontseptsuaalkunsti üheks osaks, mis kujutab endast nii- öelda ideekunsti, kus erinevalt näiteks esteetilistele väärtustele rõhuvast formalismist on põhirõhk teose tähendusel ja selle reaalne teostamine on teisejärguline suur osa töid jääbki nii-öelda vaid paberile, mis pole siiski maastikukunstile omane. Kontseptuaalkunsti "hiilgeaeg" langeb enam-vähem kokku maastikukunsti omaga. Üheks paralleeliks võib pidada seda, et mõlemad kunstivormid kasutavad tihtipeale lihtsaid, odavaid ja kättesaadavaid materjale. Kontseptuaalkunsti puhul on see
eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i. Strukturalism püüab teatavasti defineerida inimest ümbritsevaid asju organiseeritud strukturaalse meetodi abil, mis toetub keele struktuurile. Strukturalism on Barthes'i jaoks eelkõige "analüüsimeetod, mis ühendab keeleteaduse, antropoloogia ja
Nende jaoks on rahvus püha, ülev. Religiooni peetakse rahvuse loomise protsessis oluliseks sealt tuleb moraalikoodeks. Toonitab ellujäämist. Puhas, metafooririkas keel. Jaan kross rahvuse vanaisa (oma ajalooliste romaanide tõttu). Etnofuturism 1980ndate lõpul Tartus tekkinud liikumine. Etnofuturistlik teos on skisoidne, ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia, (kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks. Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast orjaööst ning jõutakse välja taarausuni. Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha see pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid arvamusi iroonia, paroodia ja sarkasmi abil
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. 9.Feministlik kunst Eve Kask, graafik: Naiskunst on naiste tehtud kunst. Mis puutub feministlikku kunsti, siis mulle tundub, et siin on juures sotsiaalne varjund. Feministlik kunst võib seega olla tehtud ka meeste poolt. Linnar Priimägi, esteet: Naiskunsti pole olemas. Naiskunst pole mitte kunstinähtus, vaid naiste kunstiteooria
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui
Näitusesaalidesse hakkasid ilmuma lumi ja jää, mille aeglast sulamist fikseeriti ja dokumenteeriti, samuti taimed, mille kasvamist käsitleti kunstina. Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus
annaabi.ee 
