juhtus paljuski seepärast, et selle ideoloogia ebanormaalsust kui mitte öelda absurdsust tajus suur hulk neid, kes olid sunnitud seda ellu viima. Muidugi ei sündinud totalitaarse filosoofia pihta sihitud naer üksnes filosoofide seas. Ammu enne perestroikat rääkis rahvas, et nõukogude inimeste lahkamisel leitakse nende maksast alati ÜK(b)P ajaloo lühikursust. Kõrgemalt poolt juurutavast filosoofiast oli kõrini paljudel teadlastel, keda ikka ja jälle mõnitati kui ,,idealiste-ebateadlasi" küll geneetikas, küll küberneetikas, küll kõrgema närvitalituse füsioloogias, küll füüsikas. Naer pakkus lõõgastust kirjameestele ja kunstnikele, kes ägasid partei juhtnööride ja direktiivide käes, mis muutusid partei siksakilise peajoone igas kurvis, kuid olid igal üksikul etapil kõigutamatud.2 Muidugi oli ka naer eri aegadel erinev. 1920. aastatel, vaatamata sellele et Venemaa helgemad pead olid 1922
vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist. Järgnesid vahistamised ning Trotski istus mitu korda vangis ja asumisel. Temast sai üks hulljulgemaid vabamõtlejaid , idealiste ning revolutsionääre. 1903. aastal lõhenes VSDTP kaheks tiivaks: Lenini juhitud äärmuslikeks bolsevikeks ning mõõdukamateks ja demokraatlikumateks mensevikeks. Trotski oli vahepeal jõudnud toetada mõningaid Lenini ideid, kuid üldiselt olid need talle siiski vastumeelt, ent samas ei leidnud ta ka mensevike mõtted eriti atraktiivsed olevat. Nii eraldus ta sisuliselt mõlemast vaenutsevast parteirühmitusest ning püüdis hiljem korduvalt nende lepitaja olla. Aastail
aidanud. Inimesed saavad välja öelda, seda, mida nad muidu ei julge öelda. Kuid suureks 7 probleemiks on see, et me ei näe partnerid. Me ei näe emotsiooni, kes ta oma loomingu poolest on. Anonüümsus võib näiteks toimida filtrina inimeste jaoks, kelle suhtes muidu võib olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed). Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Aga siin peaks mõtlema noore põlvkonna peale, kes enamasti õpib läbi interneti. Kui nemad kasvavad ühiskonnas, kus vabalt saab kasutada tsensuuri, siis nad seda sama 'petavad oma lastele. Maailm on varsti sotsiaalselt räpane ja vastik. Elektroonilise suhtluse etikett Pole kahtlust, et e-post on märkimisväärselt muutnud meie suhtlusmaneere ning ärilisest
14 hakkasid hääbuma vanad alalhoidlikud traditsioonid. Ühiskond uuenes silmnähtavalt ja tekkis uus, dünaamiline ja aktiivne tööliskond. Loomulikult kerkisid esile kohe ka uued ühiskonnakäsitlused, mis otsisid võimalusi selle uue ühiskonna sees valitsevate pingete leevendamiseks ja uue ideaalühiskonna loomiseks. Valgustus ja Prantsuse revolutsioon olid idealiste ergutanud, erinevaid lahendusi ühiskonna korraldamiseks tundus korraga olevat palju ja revolutsiooni kaudu vanade valitsejate minema- kihutamine oli neist üks erutavamaid. Sotsialism saavutas suure populaarsuse eelkõige prantsuse ja saksa filosoofide ja majandus- teadlaste hulgas. Ilmselt inimajaloo mõjukaim mõtleja Karl Marx (1818-1883) oli üks neist. Marx rajas süsteemi, mis seletas uudsest vaatenurgast lahti inimühiskonna toimimise ja pani paika selle eesmärgid
positiivsed või olulised. Sama liin jätkub ka romaanis. Turgenevi romaanipoeetika Turgenevil oli 6 romaani. Kõigis teostes oli vähemalt kolm semantilist kihti: ajalooline (ajalooline-kultuuriline lähiminevik). Romaan ,,Isad ja pojad" kirjeldab käesolevat momenti. Kõikides romaanides püüab T analüüsida ja anda hinnangu lähimineviku kultuurisituatsioonile. Enim huvitavad teda inimtüübid. Esimeses romaanis kirjeldab ta 30 40ndate aastate idealiste. Teises romaanis ,,Aadlipesa" kirjeldab T samuti 40ndate aastate haritlasi ja nende eluideaale. Romaanis ,,Eelõhtul" on juttu uuest epohhist. See ilmus siis, kui vene kultuuris mängisid segaseisuslased suurt rolli. Ta vastandas üleliigsele inimesele uut inimest. Romaanis ,,Suits" annab T hinnangu kõikidele lähimineviku ideoloogilistele rühmitustele. ,,Uudismaas" püüab T analüüsida narodlikliku liikumise ideaale ja käitumist. Teine semantiline kiht on seotud
võlur, kunstnik kui looja, kes lähtub jumalikust inspiratsioonist. Tänapäeval tekkivad modernsed müüdid ei ole seotud usuga, neil on vaid kultuuriline tähendus ja haare. Pigem keskenduvad need tegelastüübile kui loole. Näiteks Fausti lugu saab müüdiks selle kaudu, et kujutab uue aja inimese lõputud otsinguid, don Juan ihab leida romantilist ideaali, Robinson Crusoe sümboliseerib inimese suutlikkust äärmuslikes olukordades üksi hakkama saada, don Quijote taolisi idealiste leidub igas ajas. Kuigi müüdid on kaotanud oma kunagise seltusjõu, võib nende abil näiteks mõista kas või mõne iidoli või poliitilise juhi kummardamist. Kirjandusteooria koolkonnad STRUKTURALISM 43.Põhialused, struktuuri mõiste Struktuurid on kõikjal meie ümber, sturkturalismi eesmärk on neid ära tunda ja kirjeldada Igale kultuurile on omased erinevad struktuurid. Struktuur on ajas muutumatu. F
annaabi.ee 
