(http://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/boheme/millet.html) · Kunstniku pintslikäsitlus maalil on kohmakas ning ka inimesed on maalitud suurte ja kohmakate siluettidena. Väga peen viimistlus ning ka täpsed kontuurid selle maali puhul puuduvad. · Inimesi maalil kujutatakse tõepärastena ning seetõttu saab öelda, et tegemist on realistliku maaliga. Töölisklassi kujutatakse rasket tööd tegemas, neid ei ilustata ega idealiseerita.( M. Beazley ,,Kudas mõista maalikunsti, zanrid ja teemad lääne kunsti ajaloos.") · Maalil nähtu on seotud antud ajastu või voolu nägemusega ja nõudmistega kujutatavale selle kaudu, et inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, ning Millet' tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Maaliti tõetruult nng
loomuliku inimese teooria Uued žanrid: filosoofiline romaan ja filosoofiline jutustus Charles Louis de Montesquieu (1689-1755) “Seaduste vaim” I II 1748 – riik on rassi, geograafia, ilmastiku, kultuuri ja usu toode “Pärsia kirjad”(1721) kahe reisija kirjavahetus; ühiskonnakriitika; ränduri Rica ja Usbek jutustavad oma muljeid kirjades kodumaale Pärsiasse (Pariisist) – ülevaade Prantsusmaa elust; Lääne ja Ida suhestamine, ei idealiseerita kumbagi. Denis Diderot (1713-1784) -näidendid ja romaanid Prantsuse entsüklopeedia 1751-72 28 köidet Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) “Kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud puhastada kombeid”(1750) – inimene oli õnnelik, kui elas loodusega vahetult suheldes. Teaduse areng tõi inimese ellu ebakõla, juhtis inimese vähehaaval luksuse juurde, mille tagajärjel kadusid tsiviliseerimata ÜK-le omased siirus ja lihtsus.
Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus. Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus, üliemotsionaalsus jms). Siiski see kõik on vajalik. Selles eas ei idealiseerita vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju paranda, mis eelnevalt on aset leidnud. Kaasaegne ühiskond takistab selge ja püsiva identideedi tekkimist inimeses, mitte nagu vanasti, kui oli kindel, mis elus edasi saab. Tänapäeval segadus. Kuues periood- 18-30 e-a
Vabamänguline tegevus asendatakse reeglitele allutatud toimingutele. See periood on kohusetunde ja töömeisterlikkuse arendamise aeg, lapsel peaks tekkima soov olla edukas- kui sel perioodil seda ei teki, on seda hiljem raske tekitada. a. Töökus b. Alaväärsus 5. 12-18 (Murdeiga)- võib jagada kaheks: a.i. Suhete kriis, avaldub eelkõige suhetes vanematega, sest esiteks siis ei idealiseerita enam vanemaid, nähakse nende vigu; teiseks, sest sellel perioodil üks indetiteet vahendub teisega (lapse oma vahendub täiskasvanudga), selleks on aga vaja distantsi vanematega. See on nagu teine võimalus rongile hüpata, sellel faasil tehakse läbi kiirest 4 esimest faasi ja negatiivseid vigu on võimalik parandada a.ii
ning laseb sellel oma filmi kaudu ka väljenduda. Celso and Cora on üks ta tuntumaid ja edukamaid filme. On nimetatud slummifilmiks, ühe pere elu kehvades tingumustes, elu vaesuses. Tavaliselt mängivad slummifilmid stereotüüpidel ja haletsusel. Selles filmis näeb neid inimesi tavalistes tingimustes inimlikkus. Et ka slummides elatakse normaalset elu, täisväärtuslik elu. Samas näeme kui raske on elu, seega ei idealiseerita seda elu. Vaatamata vaesusel ollakse õnnelikud. Annab edasi noorte inimeste, noore perekonna elu slumm on taustaks lihtsalt, konkreetsed tingimused. 26 Filmitegijate ja filmitavate suhe. Nagu mängufilm. Dokumentaalfilmi puhul on raske saavutada seda, et oleks usalduslik suhe. Isiklikum suhe vaataja ja pildi vahel, tunne, et oled sees. Filmis kujutad ette filmis olevaid lõhnu, tundeid, kitsast ruumi
Märksõnadeks identiteet (kes olen, milleks kõlban) ja vastandina rollisegadus, identiteedi hägusus. See hõlmab endas sotsiaalseid suhteid, tööalaseid, soolisi rolle, millega ennast samastada. Seda etappi võib omakorda jagada kaheks: a) Suhetekonflikt - varajases murdeeas, väljendub emotsionaalselt teravates suhetes autoriteetidega, vanemad, õpetajad. Erikson leiab, et see on paratamatu. See tekib, sest selles vanuses ei idealiseerita oma vanemaid ja ka see, et asemele hakkab tekkima täiskasvanu identiteet ja selleks on vaja teatud distantsi ja ruumi oma vanematega. Kui vabatahtlikult seda ruumi ei tule, tekivadki konfliktid, lapsed püüavad seda ruumi tekitada. b) Identiteedi konflikt - hilisem, leida vastuseid, kes olen, milleks sobin. 6) 18 30 eluaastat Kaks märksõna, mis iseloomustavad: intiimsus ehk lähedus ja isolatsioon. See
annaabi.ee 
