valgustugevus risti selle pinnaga. 81. Miks on vaja valguse puhul interferentspildi saamiseks koherentseid laineid? Miks loomulik valgus pole koherentne. Ajas püsiv liitmise tulemus on võimalik ainult koherentsete lainete puhul ehk sama sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid ja seetõttu sõltumatutest allikatest pärinevad valguslained ei interfereeru. Pealegi on absoluutselt monokromaatne laine idealisatsioon, mis praktikas ei realiseeru mitte kunagi. Põhjus on järgmine.Reaalses valgusallikas on kiirgajaks aatom ja kiirgusakti tulemuseks piiritletud valguslaine-valgusosake footon. Ühe kiirgusakti pikkus on ca 1*10-8 s. See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines
langeva valguse. Väljast läbi ava õõnsusesse tungiv valguskiir peegeldub korduvalt õõnsuse seintelt. Iga peegeldusega osa energiast neeldub seintes, mistõttu avast õõnsusse sisenenud kiirgus neelatakse täielikult. Demo3: Absoluutselt musta keha mudel: 1) kiirgajana - hõõguva keha õõnsus on heledam, 2) neelajana - ava pappkarbis on tumedam nõgisest pinnast. Musta keha kiirgus Iga must keha (füüsikaline idealisatsioon kiirgavast objektist) saadab välja elektromagnetilist kiirgust teatavas lainepikkuste vahemikus. Kiiratav energia ja kiirgusspektri maksimum sõltuvad keha absoluutsest temperatuurist. Kiirgava keha temperatuuri tõustes suureneb keha poolt kiiratud koguenergia proportionaalselt keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Keha poolt kiiratavat energiat [W m-2] iseloomustab Stefan-Boltzmanni seadus:. Musta keha pinnatemperatuur ja kiiratav lainepikkus on pöördvõrdelises
kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. 4. Ideaalne gaas ja reaalne gaas (võrdlemine) Ideaalne gaas - Ideaalne gaas on reaalse gaasi idealisatsioon (matemaatiline mudel), mille puhul postuleeritakse, et: (Boyle'i-Mariotte'i seadus) siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui: molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena); molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende
kui see toimub nii kiiresti või nii hästi isoleeritud süsteemis, et süsteemi ja keskkonna vahel ei toimu energiavahetust soojusena (ΔQ = 0) MendelejevClapeyron’i seadus 14) Molekulaarkineetiline teooria •Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata § Ideaalne gaas on idealisatsioon (mudel) ükski reaalne gaas ei vasta ideaalse gaasi ülaltoodud definitsioonile •MKT põhipostulaadid 1) Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulide lineaarmõõtmetest (läbimõõdust) •2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele •3) Molekulid liiguvad kaootiliselt (gaasi kui terviku masskese on paigal)
olekuga. Näiteks siseenergia on olekufunktsioon. Termodünaamiline protsess igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks. Termodün protsessi tulemusel läheb süsteem uude olekusse. Kvaasistaatiline protsess ehk tasakaaluline protsess on üksteisele pidevalt järgnevate tasakaaluliste olekute jada. Süsteem on alati väga lähedal tasakaalulisele olekule. Kvaasistaatiline protsess on idealisatsioon, kuid reaalset protsessi saab vaadelda kvaasistaatilisena, kui see kulgeb lõpmata aeglaselt. Reaalsetest protsessidest on kvaasistaatilisele väga lähedal gaasi paisumine sisepõlemismootori silindrites, õhu hõrenemine- tihenemine helilainetes. Pööratav protsessi saab teostada vastupidises suunas nii, et süsteem läbib vastupidises järjekorras kõik samad olekud, mida ta läbis pärisuunas. Pärast protsessi ja tema pöördprotsessi ei tohi keskkonda jääda mingeid muutusi
ei lisata. 3.1.10. Carnot tsükkel: on kõige efektiivsem soojusmasina tsükkel, mida füüsikaseadused lubavad. Carnot tsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsesssist. Kui termodünaamika 2. seadus ütleb, et kogu soojust ei saa teisendada tööks, siis Carnot tsükkel annab hinnangu sellel osale soojusest, mida saab tööks muundada. Carnot tsükkel on idealisatsioon, sest ta eeldab, et protsess on pööratav ja et entroopia ei kasva. Carnot tsükli efektiivsus (kasuliku töö suhe kulutatud energiasse) sõltub töötava (kuuma) ja jahutava (külma) keha temperatuuride vahe ja
1970ndad, Viini koolkonnast, Ameerikasse II MS eel põgenenud). Süntaktiline teooriakäsitlus/ mudel: üldised ja teoreetilised seaduses (ei ole vahetult vaatlustega seotud, vaid seal on postulaadid). Läbivalt jääb süntaks muutumatuks – eeldatakse, et on mingi ühtne struktuur ehk süntaks. Semantiline teooriakäsitlus: teooriat vaadatakse kui mudeli kogumit. Mudel on ligilähedaselt sarnane tegelikkusega. Sarnasus teatud aspektides ja mingil määral. Mudel on teatud idealisatsioon. Loogiline empirism – väidetel on alus, saab koguda vaatlusväiteid, -otsustusi, mille alusel moodustame loogiliste manipulatsioonidega uusi vaatlusi. Teadus algab neutraalsetest vaatlustest. Raskused induktivistliku teaduse määratlemisega: (väikestest asjadest suurteni) 1) teadus ei piirdu induktiivse üldistamisega 2) toob ise kaasa induktsiooniprobleemi 3) teooria mõistete tähenduse probleemid (nt kust saavad A-d ja B-d oma tähenduse, kui kõik luiged (A) on valged (B)
kogulaeng on 96,49 kC (seega üks mool ainet on nii mitu grammi kui mitu ühikut on ta aatom- või molekulmassis, mis on vanem mooli määratlus) Tuletatud ühikute definitsioonid tulenevad tab.2 toodud dimensioonidest. Muide, tuntud suuruste dimensioonidega opereerimine (nn. dimensioonanalüüs) on kasulik võte ka tuletatud füüsikaliste konstantide ühikute leidmisel. Täiendavat lugemist: ENE, märksõnad abstraktsioon, idealisatsioon, hüpotees, teooria, meetod; Tehnikaleksikon, 1981, lisa 1. Füüsikalise keemia terminid, sümbolid ja ühikud. Kasulikud eesliited: Atto a 10-18 Milli m 10-3 Kilo k 103 Femto f 10-15 Centi c 10-2 Mega M 106 Pico p 10-12 Deci d 10-1 Giga G 109 Nano n 10-9 Deka da 10 Tera T 1012
Keeleteadusehk lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. 20. saj domneeris keele olemuse kohta Saussure'i keelesüsteemi autonoomsuse tees keelesüsteem ja keelekasutus on autonoomses lähenemises üksteisest lahutatud; keelesüsteemi uuritakse lahus kõigist konteksutaalsetest nähtustest ja argikeele varieerumisest (kriitika: keelesüsteem kui abstraktne idealisatsioon), lähenemist nimetatud autonoomseks keeleteaduseks. Oluline lingvistiline rakendusala on keel(te) grammatikate kirjeldus, mis põhineb üldisel grammatikateoorial ja semantilisel teoorial. Teine sellega seotud oluline ala on keeletüpoloogia ehk keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. Kui seda tüüpi uurimine keskendub keele süsteemile kui rohkem või vähem autonoomsele struktuurile, siis on tegemist strukturaalse keeleteaduse
(1.22) l0 Seega oleme saanud järgmise tulemuse: keha soojuspaisumisest tingitud pikenemine avaldab teda ümbritsetavatele kehadele jõudu, mille saame leida seose (1.17) abil. 1.7. Ideaalse gaasi olekuvõrrand Anname esmalt ideaalse gaasi mõiste – ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. Ideaalne gaas on idealisatsioon – ükski reaalne gaas ei vasta ideaalse gaasi ülaltoodud definitsioonile, kuid samas – väga paljudel juhtudel võib ka reaalseid gaase käsitleda nö ideaalsetena. Kui gaas (või ka mingi muu keha või süsteem) on tasakaalulises olekus, siis võib keha olekut kirjeldada makroskoopiliste olekuparameetritega (rõhk, tihedus, temperatuur, siseenergia, entroopia). Iga gaasihulga oleku määramiseks piisab kolmest parameetrist – rõhk, ruumala ja temperatuur
2 R 5 3 R5 (R + z )2 kus R = (x2 + y2 + z2)½ Jõu mõjumissirgel, kus z = R, on vertikaalne normaalpinge P z = 0,48 2 (6.8) z Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. Koondatud jõud on idealisatsioon ja tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna kaudu. (EMÜ vastustest) Boussinesq' andis lahenduse paigutiste arvutamiseks koondatud jõu P mõjumisel ühtlase lineaarselt deformeeruva isotroopse poolruumi pinnal. Punkti, mis asub jõu rakenduspunktist kaugusel R ja sügavusel z, vertikaalpaigutus on P(1 + ) z 2 1 W= [ 3 + 2(1 - ) ] 2E R R Mindlin
z = 0,48 2 (6.8) z Valem ei ole kehtiv pingete määramiseks vahetult jõu rakenduspunkti lähedases alas, kus koondatud koormus annab lõpmatult suure pinge. Koondatud jõud on idealisatsioon ja tegelik koormus antakse pinnasele ikkagi mingi kindla suurusega pinna kaudu. Sen-Venant' printsiibi kohaselt võib seda valemit kasutada pinge määramiseks ka pinnale jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada pinna väiksemateks osadeks ning summeerida nende mõjul tekkivad valemiga 6.7 leitud pinged.
annaabi.ee 
