hinge radikaalne vabadus. Hinge ja keha dualism, nii nagu see elab uusaja filosoofias. Et saaks rakendada meetodilist kahtlust, - et Descartes'i radikaalne meetod hakkaks tööle peab eeldama hinge vabadust. Leibniz- On mitmekülgsemaid geeniusi ajaloos. Ta ei ole kunagi olnud elukutseline filosoof. Mitmed oma ideed arendas ta välja oma kirjavahetustes ja enamust neist ideedest ei viimistlenud ta kunagi niikaugele, et neid oleks saanud avaldada. Leibnizi teaduslik ideaalkeel- Leibnizi unistus oli luua universaalne formaliseeritud keel, mille abil saaks lahendada kõiki inimestevahelisi väitlusi. Luua reeglid, mis teeksid võimalikuks lahkarvamuste lahendamise lihtsate arvutuste abil- ,,Otsustuste kalkulatsioon'' See ideaalne keel oleks üldine, ühtne, selge mõtlemise keel. Vaba loomuliku keele ebamäärasusest ja mitmetähenduslikkusest. Leibnizi metafüüsika Leibniz on filosoofia ajaloo üks kuulsamaid süsteemi ehitajaid. Leibnizi arengule on
Newtoniga kanakene. Lei mõistatuslik. Suurem osa mõtteid sündis kirjavahetuse teel. Üle 15 000 kirja. Suur unistus ühendada kõik kristlikud kirikud üheks Issanda kirikuks. Unistas Euroopa kristlike riikide ühendusest. Metropoliit diplomaatide seltsis. Suur panus filosoofia ajaloos. Kaasaegse loogika rajaja. Võimalikult lihtsad ja üldised ideed peavad leidma väljenduse universaalsetes sümbolites ja need omakorda siduda mõistuses sõnadeks. Teaduslik ideaalkeel, kõik vastuolud kaovad, seda pole võimalik erinevalt tõlgendada. Ta filosoofiat nimetatakse monadoloogiaks, kr monos ühik. Substants ei saa olla ulatusega, sest siis saaks jagada. Ta pole materiaalne. Iga substants olemuselt vaimne. Mõju, jõud. Monaad-substantsi jõud. Looduse tõelised aatomis, hingeliseid. Metafüüsikalised punktid. Monaadide tunnused 1. pole kuju 2. neid pole võimalik sünnitada/hävitada 3. nad on individuaalsed 4
Eristatakse keelekorralduse ja keelehoolde mõistet. Keelekorralduse all mõeldakse eeskätt kirjakeele teadlikku arendamist ja rikastamist, stabiliseerimist ja kaasajastamist. Keelekorraldajad annavad norminguid ja soovitusi. Keelekorraldust on peetud keeleteadusse kuuluvaks, selle rakenduslikuks osaks. Keelekorralduse eesmärgiks on keeleideaali otsimine ja selle poole pürgimine. Ideaalkeele olemust analüüsis esimesena eesti keelekorralduse tuntuim teoreetik Valter Tauli. Ideaalkeel on tema järgi selline keel, mis saavutab minimaalsete vaheditea maksimaalse tulemuse. Ideaalkeele omadused toimimine suhtlusvahendina, ökonoomsus, paindlikus, ilu. Keel on vahend, mitte eesmärk. ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid" (1938). ,,Keelekorralduse alused" (1968): 17 keelekorralduse printsiipi kolmes rühmas (selgus, ökonoomus, esteetika) lõi aluse keelekorralduse teooriale. Henn Saari ,,Kirjakeele saatus I
grammatikareeglid. Põhiliselt vaieldi selle üle, kuidas ja kust uusi sõnu hankida ning missugused sobivad eesti keelde. Aavik pooldas laensõnu, Veski ja tuletusi ja liitsõnu. Algusest peale on kõike arutatud kollektiivselt, küsimusi on tõstatatud ajalehtedes ning oma sõna on sekka saanud öelda kõik huvilised. Keelekorraldus-kirjakeele teadlik arendamine ja rikastamine, stabiliseerimine ja kaasajastamine. Selle eesmärgiks on keeleideaali otsimine. Valder Tauli sõnul on ideaalkeel selline, mis saavutab minimaalsete vahenditega maksimaalse tulemuse. Keel peab olema suhtlusvahend, ökonoomne, ilus, paindlik. Keelekorraldus on teaduslik tegevus. 1938 ilmus talt ,,Õigekeelsuse ja keelekorralduse põhimõtted ja meetodid". ,,Keelekorralduse alused" 1968. See lõi aluse keelekorraldus teooriale. Henn Saari käsitles ka keelekorralduse teooria küsimusi. Käsitles keele muutumist. Praktiline keelekorraldus-see tähendab teoreetiliste keelekorralduspõhimõtete rakendamist
[16]L. eristas kahte liiki tõed: välise kogemuse tõed ja sisemise arusaamise tõed. Füüsilise maailma põhiprintsiipide, samuti moraalse maailma kui sellise tunnetamiseks ei piisa välisest kogemusest. Vaja on mõlemat meetodit ehk loodusteaduste sidumist antiigist alguse saanud igavese filosoofiaga (philosophia perennis). characteristica universalis loogiliselt "läbipaistev", lausearvutusele täielikult alluv ideaalkeel või keelemudel. [17]Samuel Pufendorf (1632-1694) M. Luts lk. 103-106 [18]Tähelepanu pöörata P-i õpetuse sellele aspektile, mis eristab seda loomuõiguskäsitlustest: inimese käitumine on allutatud inimese moraalsele loomusele, moraalsele maailmale, mis vaatamata sellele, et eksisteerib lahutamatult koos inimese füüsilise olemuse või maailmaga, on siiski oleva selgelt eristatav olemisviis (sama ilmnes juba Pascali mõtetes). [19]Christian Wolff (1679-1754)
Inimene on sedavõrd vaba, kuivõrd ta andub Jumalast määratud maailma käigule. Tunnetuse kõrgeimaks vormiks on jumalatunnetus. Tõeline religioossus seisneb Jumala armastamises. GOTTFRIED WILHELM LEIBNITZ (1646-1716) "Akadeemia omaette" - diplomaat, jurist, ajaloolane, matemaatik, füüsika, filosoof. Loogika. Moodsa loogika esiisa. Üldised ideed peavad leidma väljenduse universaalsetes sümbolites, mis omakorda tuleb siduda mõistuse sõnadeks. Eesmärgiks on luua teaduslik ideaalkeel, mis oleks vaba loomuliku keele ebamäärasusest. Metafüüsika. Lahendab metafüüsilisi probleeme monaadi mõiste abil; monos - kr. ühik, metafüüsiline põhiühik. Substants ei saa olla ulatusega (materiaalne), sest siis oleks ta jagatav. Substants peab oma loomuselt olema hingeline, vaimne. Substantsi kriteeriumiks on tema jõud; jõupunktid=monaadid (asjade elemendid). Monaadi tunnused: 1)pole kuju, kuna see võimaldaks jagatavust; 2)neid pole võimalik