Võimalik on, et mõis eksisteeris juba 13.-14. sajandil, nagu ka see, et linnus ehitati 15. sajandil ümber vanemast ja väiksemast ehitisest. Mõisa eestikeelne nimi pärineb 16. sajandi omanikelt Kalffidelt. 18. sajandil kuulus Kalvi (saksa k Pöddes) mõis von Essenite aadlisuguvõsale, kes 1770tel aastatel ehitasid vasallilinnuse idatiiva asemele esindusliku kahekorruselise varaklassitsistliku mõisahoone. Selleks lammutati suur osa keskaegse linnuse idatiiva müüridest. Hiljem kuulus mõis von Stackelbergidele. 20. sajandi algul vana peahoone põles, misjärel tollane omanik Nikolai von Stackelberg otsustas uue hoone rajada sadakond meetrit põhja poole. 1913. aasta paiku valmis mõisas uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoone arhitektiks on peetud Wladislaw Karpowiczit
Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht.
Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid. [ 6, lk 15] Vajalike hoonete rajamiseks kulus mitmeid sajandeid. Esialgu kasutati kirikuna Ventseli kabelit, mis oli põhiplaanilt ruudukujuline,
Kloostri territooriumil on säilinud kiriku põhimüüride varemed ja osa ristikäikudega klausuurist. Keskel nelinurkne kaevuga siseõu. Lõunaküljel kirik, idas, põhjas ja läänes klausuurihooned. Kahekorruselise ristikäiguga idatiib on säilinud keskaegsel kujul. Keldrikorrus on alles. Peakorrusel on säilinud kirikupoolseim kolmevõlvikuline ruum, sellest põhjas arvatavasti kapiitlisaal. Kapiitlisaal on ruudulähedase põhiplaaniga, seda katab lame roidvõlv. Idatiiva ülakorrusel on säilinud dormitoorium (kapiitlisaali ja sellega liituva ruumi kohal). Hoovi põhjaküljel paikneb 1841. al osaliselt vanale vundamendile ehitatud PeeterPauli kirik. Läänetiivast on rekonstrueerituna säilinud kõrge servjoonvõlvidega ristikäik, ülejäänud hoonestus lammutati 1920ndatel. Lõunaküljel on lõunaristikäik ja kirikuvaremed. Kirikust on alles ida ja lääneotsa välismüür. Läänes kahe portaaliga fassaadi alumine osa ja
lammutati. 6. veebruaril 1661. aastal laastas tuli Petite galerii ülemise korruse. Samal ajal, kui Le Vau oli ülevaatajaks ehitustöödele, volitas Päikese kuningas Louis XIV Charles Le Bruni läbi viima maalimistöid, mis kujutaksid Rooma päikesejumalat Apollot. Kaunistus jäi lõpetamata, kuid hõlmab sellegipoolest kolme Le Bruni poolt loodud laepaneeli ja mitut suuremõõtmelist skulptuuri. 1665. aastal kutsus Päikese kuningas itaalia skulptori ja arhitekti Bernini idatiiva Cour Carree kallal töötama, mis plaaniti ehitada kuningapalee uueks suurejooneliseks sissekäiguks.Bernini võttis ette kaks projekti, kuid Louis peatas ehitustööd ning mõlemad jäid lõpetama. Kuna töö Versaille's edenes, peatas Jean-Baptiste Colbert Louvre ümberehituse. Cour Carree hoonetele jäid katused panemata peaaegu sajandiks. 1692. aastal tellis Louis XIV karüatiidie saali antiikskulptuuride galerii loomise. 1699. aastal peeti Louvre'is Suures galeriis maha esimene näitus
aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. 21 See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00. Juuli, juuni ja august on see muuseumi avatud samadel päevadel, aga kella 10.00 on ta nüüd avatud kuni kella 18.00. Pileti hinnad on suhtelised soodsad. Nimelt täispilet on 15 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele 10 krooni ja õpilastele 5 krooni. Koolieelikud ja ajateenijad saavad muuseumit külastada aga hoopis tasuta. On olemas ka tasuta lahtioleku
aga ka täiesti otseses mõttes. Nüüd hakati sisenema tänavapoolsest uksest. See uks avaneb klassituppa. Niimoodi on see uks Lydia Koidula 25 memoriaalmuuseumi ja Jannseni kodu omaaegse tähenduse märk. Kui siis veel ka aastaid muuseumi kantseleiks olnud J. V. Jannseni kirjutustuba ajaloolise kujunduse sai, oli saavutatud kujundlik tervik koolimaja idatiiva Jannseni - aegsest miljööst. Hetkel saab seda muuseumit külastati teisipäevast kuni laupäevani, kella 10.00 kuni kella 17.00. Juuli, juuni ja august on see muuseumi avatud samadel päevadel, aga kella 10.00 on ta nüüd avatud kuni kella 18.00. Pileti hinnad on suhtelised soodsad. Nimelt täispilet on 15 krooni, üliõpilastele ja pensionäridele 10 krooni ja õpilastele 5 krooni. Koolieelikud ja ajateenijad saavad muuseumit külastada aga hoopis tasuta. On olemas ka tasuta lahtioleku
poolel. Selleks ajaks oli prantsuse arhitektuur lõplikult vabanenud itaalia mõjudest. Kohalikud arhitektid eelistasid lähtuda oma isiklikest kogemustest antiigi tundmaõppimisel ning rakendasid siis oma oskusi prantsuspärases vaimus. Kõrgrenessansi esimene silmapaistev arhitekt oli Pierre Lescot (1510-789, keda tuntakse Louvre´i.lossi ehitajana. Lescot andis lossi üldkontseptsiooni ning kavandas ja teostas koos skulptor J. Goujon`iga Louvre´i lääne ja idatiiva. Nende meistrite poolt teostatu paistab silma harmoonilise masside jaotuse ja rafineeritud maitsega teostatud dekoratsiooni poolest. Läänefassaadi kaks alumist korrust on kaunistatud sammaste ja pilastritega. Esimese korruse sammaste vahel on kaaraknad, teise korruse akende kohal vahelduvad kolmnurkviilud kaarviiludega. Kolmanda (pool)korruse aknaid raamivad reljeefsed kaunistused. Fassaadi ilmestavad veel rikkalikult teostatud friis, nissidesse paigutatud skulptuurid, dekoratiivsed