Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda Idabloki kujunemine Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga.
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a
Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas igati ettevõtjate vaba konkurentsi, millega avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. 1948 a. rahareform, Saksa mark Lääne-S.-l. Maj. hakkas kiiresti arenema, kuigi rahvale uued muutused ei meeldinud. Saksamaa kiiret arengut hakati nim. Saksa maj.imeks. 8. Kommunistlik maailm Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüst. , mida võib nim. ka idablokiks. Idaboki tunnused: 1) Võim riigis oli koondatud 1, kommunistliku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda komm. partei nime. Kodanikel puudusid dem. vabadused ja võim. 2) Kom. parteile oli allutatud kogu elu riigis. 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil. Kommude võim püsis kas otse terrori või selle tekitatud hirmu abil. 4) Maj., nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Maj. juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumaj.
läbirääkimised lõppesid sellega, et ühinemise kiitsid heaks nii Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhid. Alates 3. oktoobrist 1990 on Euroopas taas ainult üks Saksa riik Saksa Liitvabariik (3). 10 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga
ka aknaid, metroo lõpetas töö ning inimesed hakkasid põgenema. Müür kasvas järjest kõrgemaks, pikemaks. 8. Ida-Euroopasse tekkinud NSVLi sateliitriigid. Milliseid ühiseid tunnusjooni võib nende juures esile tuua? Kuidas toimus kommunistide ainuvõimu kindlustamine? Mida hõlmas nn idablokk? Milles seisnes Jugoslaavia ja Albaania erandlikkus? Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka nimetada idablokiks. Territooriumil asus 13 riiki: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja- Korea ja Mongoolia. Kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia (võttis Marshalli plaani abi vastu ja läks tülli NSVL ga ) 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2
ometi selle poole püüdlema, et neid riike, kes tahavad ja suudavad, kokku liita ja ühendada. Selles pakilises ülesandes peavad Prantsusmaa ja Saksamaa koos võtma juhtimise enda peale." 47 Nende sõnadega astus 19. septembril 1946 Zürichi ülikoolis avalikkuse ette Winston Churchill ning nõudis Euroopa riikide ühinemist. Ühinemise suunas lükkas riike ka Euroopa jagunemine lääne- ja idablokiks ehk teisisõnu kartus kommunistliku süsteemi laienemise ees. Realiseeruma hakkas ühinemine USA-poolse Marshalli plaani ellurakendamisega ning selle eluviimiseks loodud Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon (ingl Organization for European Economic Cooperation - OEEC) sai esimeseks Euroopa integratsiooni organisatsiooniks. 5. mail 1949 asutati Euroopa Nõukogu (ingl Council of Europe). See organisatsioon,
annaabi.ee 
