8. Ülesanne 1. Delegeerige endale scott-i rollis olles tabelite lepikult.yliopilased, lepikult.koduylesanded ja lepikult.oppeained lugemisõigused. Logige andmebaasi enda kasutajatunnuse abil. GRANT SELECT ON lepikult.yliopilased to MinuKasutajaNimi; GRANT SELECT ON lepikult.koduylesanded to MinuKasutajaNimi; GRANT SELECT ON lepikult.oppeained to MinuKasutajaNimi; 2. Moodustage tabelite lepikult.yliopilased, lepikult.koduylesanded ja lepikult.oppeained abil kursuse „Oracle….” kohta tabel, kus on andmed kodutööde kohta – tudengite nimed, ID-koodid ja punktid kolme kodutöö eest (kui ühe kodutöö kohta on samalt tudengilt mitu saadetist, läheb kirja parim tulemus). Eraldi veerus on kolme töö eest saadud punktide summa. Arvestuse tingimuseks on, et ülesannete punktide summa peab olema vähemalt 14. Ülesande lahendamisel kasutage nii DDL kui ka DML-lauseid. // Loo tabel CREATE TABLE Oracle_tulemused (opilase_id CHAR(8),
lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3----------------------------------------------------------------- sq
..................................................................................... 52 5.3 VAATED..................................................................................................................................... 53 5.4 SALVESTATUD PROTSEDUURID JA FUNKTSIOONID................................................................. 54 5.5 INDEKSID.................................................................................................................................. 55 5.5.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.6 JULGEOLEKUMEETMETE DISAIN............................................................................................. 55 5.6.1 ORACLE.................................................................................................................................. 55 5.7 ESIALGNE ANDMETE VARUNDAMISE JA TAASTAMISE STRATEEGIA.....................................
RAAMAT.Raamatu_id=LAENUTAMINE.Laenamise_id where Kuupäev is null 16. Milline raamat on laenatud välja esimesena, milline viimasena? SELECT max(Tähtaeg) as Viimane, min(Tähtaeg) as Esimene from LAENUTAMINE; 17. Leia lugejate sooline jaotuvus (palju nais-, palju meessoost). SELECT if(mod(left(Isikukood, 1), 2) = 0, 'naine', 'mees') as Sugu, Eesnimi, Perenimi from LUGEJA; Ülesanne 9. Alampäringud Kasuta päringute tegemisel alampäringuid v.a. 3. ülesanne 1. Leia vanima raamatu pealkiri, väljaandmise aasta ja autor. SELECT Pealkiri,Aasta,Autor FROM RAAMAT WHERE Aasta =(select min(Aasta)from RAAMAT); 2. Leia kõige uuema raamatu pealkiri, väljaandmise aasta ja autor. SELECT Pealkiri,Aasta,Autor FROM RAAMAT WHERE Aasta =(select max(Aasta)from RAAMAT); 3**. Leia raamatute keskmine vanus. SELECT avg(2017-Aasta) as Keskmine_raamatu_vanus FROM RAAMAT; 4. Leia keskmisest vanemad raamatud (pealkiri, vanus).
000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja muu vajaliku tarkvaraga serveri arvutit. Arendamise etapil piisab tihti ainult ühest lokaalarvutist, millele on installeeritud brauser
Grupid vähenevad vasakult paremale. Vajadusel korral tuleb väljade järjestust muuta. Kui grupeerimist ei kasutata, kasutatakse arvutuseks kõigi väljastatud kirjete vasatava välja väärtusi. STANDARD QUERY LANGUAGE AJALUGU:Relatsiooniline AB töötati välja E. F. Codd'i poolt 70-ndate alguses. SQL on pärit IBM-st, relats. AB prototüübist System R, 70-ndate keskel. Originaalne SQL keel (SEQUEL2) kirjeldati 1976 a. novembris IBM Journal of R&D. Esimene turule tulnud produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt. Tänapäeval on kujunenud andmebaaside juurdepääsukeele standardiks. SQL - i üldiseloomustus: 1. Mitteprotseduurne keel, sest - Töödeldakse kirjete hulki, mitte üht kirjet korraga - Juurdepääs (navigation) andmetele automaatne - ei nôua kasutajalt juurdepääsuviisi teadmist. SQL kasutab olemasolevaid indekseid automaatselt. 2. Kasutajate ring on väga lai: - Süsteemi administraatorid - Andmebaasi administraatorid - Andmekaitse administraatorid
kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine. UML (Unified Modeling Language) visuaalne modelleerimiskeel SQL (Structured Query Language) - Teisendustele orienteeritud keel, mis kasutab relatsioone, et teisendada sisend väljundiks . SQL keel on relatsiooniliselt täielik keel, st võimaldab luua kõiki relatsioone, mida saab luua ka relatsioonialgebra abil. SQL võimaldab lisaks veel täiendavaid operatsioone nt. sorteerimine, summeerimine, andmestruktuuride loomine jne.
Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega. Iga osa lõpus on ülesanded. Neid on püütud sättida nõnda, et keskmisel õppuril oleks paras jutt läbi lugeda, läbi mõelda, mõni näide ka järele proovida. Ning siis ülesanded ette võtta ja nende abil kogu lugu otsast peale uuesti läbi teha. Kui aga mõni ülesanne tundub juba tõsiselt tuttav ja liialt lihtne, eks selle või siis vahele jätta. Või kiiresti läbi proovida, et kas ikka on nii lihtne kui pealtnäha tundub. Samuti, kui pärast ülesannete läbitegemist kipub vastav peatükk ikka segaseks jääma, tuleb kindlasti kasuks, kui enesele või oma õpilastele mõned teemakohased toimetused juurde mõelda ning sealtkaudu kogu lugu veel korra läbi katsetada. Kordamine on tarkuse ema.
Kõik kommentaarid