KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja He
Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari vabariik) piiramatu allveesõda 6. 7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus sõjas osalenud riikide majanduslik olukord Ühendriikide rolli muutus maailma majanduselus kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta
Piiramatu allveesõda- 1915 a Saksamaa alustas vastaste kaubalaevade ette hoiatamata uputamist allveelaevade poolt 10. Ypres` lahing- 22. aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud
1915 aastal algas ohvriterohke positsioonisõda.Kaitsevahendid ja relvad olid ründerelvadest tõhusamad.Sõja pidamiseks oli vaja suurt armeed, mida jõuti varustada, laskemoona ja toiduaineid täiustada.See oli võimalik ainult lääneriikidel.1915. Aprillis kasutasid Ypres´i lahingus sakslased mürkgaasi, üritades inglaste kaitsest läbi murda. Inglastel olid suured kahjud,aga nad suutsid vastu panna.Mürkgaasi kasutati hiljemgi sõjas, aga kasutusele võeti gaasimaskid ning mürkgaasid ei olnud edam väga efektiivsed.1915 aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud nende poole üle asuma meelitada Itaalia, kes algul oli Kolmikliidu poolel. Itaaliale lubati osa Austria- Ungarist. Mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja ning alguses suudeti itaallaste rüdned tagasi tõrjuda. Sakslaste poolele asus aga Bulgaaria, kelle koos purustati Serbia väed.Saksamaa otsustas ma peamised väed suunata idarindele. 2
3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Läänes on kaevikusõda ehk positsioonisõda suurtükid, kuulipildujad, miinipildujad, mürkgaasid, tankid. ÕHUSÕDA.
võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt võimulpüsimise nimel üldse sõda alustanud olid, 2. alandavad vaherahu- ja hilisemad rahutingimused tekitasid sakslastes kibestumist, seda enam, et vaherahu sõlmimise hetkel seisis Saksa armee ikka veel võõral pinnal
siis kui kasutusele võeti tangid. Pikaajaliseks positsiooni sõja pidamiseks oli tarvis suurt armeed ja raha, need võimalused olid ainult lääneriikidel. Kasutama hakati ka mürkgaasi, kuid peagi oli see mõttetu, kuna kasutusele võeti gaasimaskid. Välja tulid esimesed lennukid, alguses küll luurelennukid, seejärel tsepeliinid. Informatsioon muutus paremini edastavaks, ehitati nüüdsest rauast ja terasest. Soomusrongid, mürkgaasid, gaasimaskid, allveelaevad Elatustase langes ja tekkis toidupuudus, levisid epideemiad ja kehtestati töökohustus. Mitmed väiksed lootsid kehtestada iseseisvust. Suurenes sallimatus teiste riikide suhtes. Naised pidid tööle minema. Suurenes riigi osa majanduses. Levisid vasakpoolsed vaated. Vähenes religiooni mõju. Pariisi rahukonverents toimus peale esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes 1919 - 1920
lubab uputada kõik alused inglise- ja iirimaa ümber. 1917 Atandi sõjaline ülekaal, Saksa asus strateegilisele kaitsele, lootis piiramatule allveesõjale, sõtta astus ka USA, Saksale kuulutasid sõja 11 ladina-ameerika riiki. Prantsuse baasides streigid, revolutsioonilised liikumised sõjaväes. Vene tahtis jätkata sõda ka peale veebruarirevulutsiooni, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Allveesõda muutus tänu Saksa vastaste abivahenditele vähem edukaks. Saksa sõjaväes rahutused, rahval oli nälg. Prantsusmaa plaanis Saksa täieliku purustamist, Atanti tugevdas USA toetus. Tehnilised uuendused: Kaevikud · Miinipildujad · Kuulipildujad · Mürkgaasid · Tankid · Lennukid (luurelennukid ja tsepeliinid) · Automaatkäsirelvad · Kauglaskesuurtükid · Allveelaevad · Autode levik
· Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada Sõda merel: · Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda · Meri Suurbritannia ümber kuulutati sõjatsooniks, kus sakslased lasid põhja kõik laevad · 1915. aastal uputas Saksamaa allveelaev inglaste reisilaeva Lusitania · Inglastel õnnestus sakslaste mereväe siffer lahti murda ja varitsusi ise sakslastele korraldada · 1916. aasta Jüüti merelahing sakslaste ja inglaste vahel, öine lahing, millega üritasid inglased
Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler s
liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid? LIIDUD: Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari Antant-Venemaa, Prantsusmaa, inglismaas TERRITORIAALSED AMBITSIOONID: Inglismaa soovitas säilitasa juhtiva kolooniariigi ja merede valitseja poitsiooni. Saksamaa soovis vallutada uusi kolooniaid ja laieneda Euroopas Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass-Lotringi ning Saksamaale kätte maksta ja oma positsiooni hoida. Venemaa ja Austria-Ungaril oli konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid. Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgav
tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsiooni sõda. 7. Mis olid sinu arvates kaks olulisemat sõjasündmust 1915. aastal? Põhjenda oma valikut. · 22. aprill 1915 Ypres'i lahing positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. · Jüüti merelahing - I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni
Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
Tegelikult oli võitja Inglismaa,sest edaspidi oli Saksa laevastik passiivne. Caporetto lahing ( 24.oktoober 1917 ) · Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu. · Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast. · Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Sõjategevus 1917 ( Saksamaa väed ) · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu,aga see ei olnud märgatav. · Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks. · Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused,sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist.
KT: Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Pt 1, 2, 5 -10, 14 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Sõjalised liidud: suurriikide bloki loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuid tegelikult lõi just see protsess eeldused I ms puhkemiseks. Kuna riigid omasid liitlasi ja sõlmisid kokkuleppeid, olid nad sunnitud ohukorras astuma sõtta ja toetama liitlasi. Riikide territoriaalsed ambitsioonid: Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, võttis maad veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sooviti uusi kolooniaid. kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas.Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa huvid. A-U soovis tugevdada oma positsioone Balk
Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi).
eest. Somme'i lahing 24. juuni 26. november 1916. Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Kasutati lennuväge ja tanke. Suurima inimkaotustega lahing I ms. 9. Võrdle sõjategevust ida- ja läänerindel (erinevused, sarnasused) Läänerindel kasutati positsiooni- ehk kaeviksõda, idarindel mitte. Sõjategevus algas enne läänerindel kui idarindel. Läänerindel olid kasutusel tankid, mürkgaas, allveesõda. Idarindel ei kujunenud välja positsioonisõda ega kasutatud niipalju sõjalisi uuendusi. 10. Milliseid sõjatehnilisi uuendusi võeti kasutusele 1. MS ajal? Sakslased võtsid esimestena kasutusele mürkgaasi Inglased võtsid esimestena kasutusele tankid Täiustati allveelaevu ja hakati pidama allveesõda Täiustati lennukeid, lennukite tähtsus sõjas suurenes: sagenesid õhulahingud, lennukid varustati
kasutusele tankid, selget edu ei toonud kummalegi poolele , Jüüti merelahing 1916, üritasid sakslased inglaste laevadest läbi murda ei õnnestunud Caporetto 1917, võidavad austerlaste ja sakslaste väed itaallasi, suured kaotused itaaliale, Positsioonisõda 1915, aastal kui ei olnud piisavalt võimsat sõjatehnikat et murda läbi kaevikute liinist ja okastraadist ja kuulipildujatest, muutus tankide tulemisega. Lusitania reisilaev, mille uputas Saksa allveelaev, allveesõda saksa allveelaevad uputasid kõiki aluseid Iirimaa ja inglismaa vetes. 9) ersatskaubad sünteetilised toiduained , armeenlaste genotsiid etniline puhastus, mis viidi läbi Türgis, türgi keeldub siiani tunnistamast, 1,5 mln ohvrit, kadunud Põlvkond- sõjaväelased, kes koju naastes olid ees leidnud uue ühiskonna korralduse, olid melanhoolsed, depresiivsed , Asutav Kogu pidi otsustama Venemaa edaspidise
Ajaloo kontrolltöö, I maailmasõda Sõdivad riigid 1897.a. tegid Saksamaa ja Austria-Ungari liit 1882.a liitus nendega Itaalia 1915.a Itaalia läks Antante'i poolele üle 1893.a Venemaa ja Prantsuse liit 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liit 1907.a Inglismaa liit Venemaaga Antante (Ing, Pr, Vene, It, USA, Belgia, Serbia, Jaapan ) -------Keskriigid (Türgi, Sks, A-U, Bulg) Ajend 1914. a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, peamine vastane oli Pr ja te
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimalust
Venemaa oli nõrk ja vallutati petrogad. Oktoobrirevolutsioon Miks sõlmis venemaa enda jaoks äärmiselt ebasoodsa bresti rahulepingu? Enamlased lotosid vallutada saksamaa, kui venitada läbirääkimistega. Sakslased kaotasid aga kannatuse ja alustasid uuesti sõjategevust. Paanikasse sattunud enamlased nõustusid kõikide tingimustega. Miks ühines usa antandiga? Usas levisid saksa vastased meeleolud ja USA-le ei meeldinud Saksamaa käitumine Belgias - kus Saksamaa tappis palju inimesi, allveesõda - Saksamaa oli muutumas liiga tugevaks ja osutas liigset vastupanu Suurbritanniale, kus nad tapsid palju inimesi ja rikkusid kaubitsemist. USA oli andnud palju laene ja tal ei olnud kaotada midagi. Miks toimus 1918.a. saksamaa sõjaline kokkuvarisemine? Liitlaste väljumine sõjast. Sakslastel oli läänerindel jõud otsas ja seda nähes asusid lääneliitlased vastupealetungile. Prantsusmaa ja inglise tangitööstus andis suure hoobi sakslaste väljaarenematule tankitöösutele.
1. Imperialism on suurriikide püüe saavutada suur mõjuvõim kogu maailmas. 2. Imperialistliku maailma suurriikide eesmärgid – majanduslik laienemine, koloonia vallutused, nõrgemad maad muueti tooraine andjaks,kolooniates sai toodangut turustada, monopolide teke, kapitali väljavedu 3. 20.sajandi tööstuse areng – uued tööstusharud (naftatoodang, kummi tootmine, elektrotehnika keemiatööstus. Tekivad monopolid ja kapitalism. 4. Monopol – hiigelettevõtted ja nende ühendused. Haaravad enda alla kogu tootmisala, konkurente lämmatati hinnaalandustega. 5. Kapitalism – ühiskondlik-majanduslik süsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel. Konkurents sunnib teisi odavalt tootma. Parema kvaliteedi-hinna suhe. 6. Tehniline areng – Autotehastes esimesed konveierid (Henry Ford), autode tootmine suurenes. Esimene lend tsepeliiniga (F. Zeppelin). Esimene lennuk õhus, mis lendas 12 sekundit (vennad Wrightid). Sidetehnika arenes kiirelt. 7. 20.sajand
1. I maailmasõja põhjused: a) 20.saj alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel b) alahinnati ohtu, ei usutud, et puhkeb suurem sõda c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916
suudetud läbi murda · 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia · 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa · 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures · 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu · 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia · 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918: · Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3. märtsi rahulepinguga jäid need alad Saksamaa võimu alla) · 7. mai sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu · 21.märts kuni 17
Kaitseehististeks võeti kaevikuid,okastraate jne. 2) Esimene maailmasõda oli moodne sõda ning tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise. Maa peal kasutati: mürkgaase, kuuli- ja miinipildujaid, kauglaskesuurtükid, tankide kasutamine, autode levik. Õhus kasutati: tekkisid luurelennukid, sõja lõpus pommitajate kasutamine ja õhusõda. Kasutati ka tsepeliine. Merel kasutati: allveesõda, eriti Saksamaa, uputati kauba ja reisilaevu. Muutused ühiskonnas sõja ajal: elatustase langes ning tekkis toidupuudus ja levisid haigused. Mitmed väikesed riigid tahtsid kehtestada iseseisvust. Rassism suurenes. Naised läksid tööle aga said palju vähem palka. Vähenes religiooni mõju. Sõja lõpp: Saksamaa kapituleerus ning sõlmis vaherahu. Saksa väed olid kurnatud ja rahvas oli kaotanud usu oma armeesse. Saksamaa ei saanud hakkama sõjaga.
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni. Sõjalised plaanid: Saksamaa- Schlieffeni plaan *Prantsusmaa kiire purustamine *Vägaede
Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Mõlemad pooled lootsid vastase välja kurnata ning vastupanust loobuma sundida. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu,mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. 1915. aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Kuigi Sakslased kuulutasid lahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt, söendades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lahingud läänerindel 1917. aastal Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates hoidis Saksamaa oma peamised jõud läänerindel, kuid ei tunginud ka seal peale,vaid lasi seda teha lääneliitlastel, lootes, et nende jõud raugeb.
Serbiasse Saksamaa+Austria-U. pealetund Varssavline Vene vasturünnak 1915 Positsioonisõda Inglaste püüd hõivata Musta Itaalia kuulutas sõja mere ja Vahemere alad Austria-Ungarile Saksamaa alustas allveesõda Saksa rünnak, Gorlice Türgi sõttaastumine Ypresi lahingus kasutasid sakslased operatsioon kolmikliidu poolel mürkgaasi Saksa taotlus kaotada sõda kahel rindel 1916 Eesmärk lõpetada positsioonisõda Vene pealetund Galiitsias Verduni lahing Rumeenia asuts Antanti
Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 3.3. Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisilaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kui 1916. aasta sügisel Saksa laevastik Taani ranniku lähedal Inglise laevastiku varitsusele sattus, tundus paras aeg käes Saksa laevastik sisse piirata ja hävitada. Öises lahingus suutis Saksa laevastik inglaste haardest siiski läbi murda ning oma baasi naasta
surusid Briti üksused tagasi. Rommel kasutas rünnakul osavalt tankiüksusi, tungides nendega sügavale vastase tagalasse ning tekitades seal paanikat. Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. Sõda merel ja õhus Teise maailmasõja tulemust mõjutas oluliselt sõjategevus merel ja õhus. Prantsusmaa sadamad oma kontrolli alla saanud Hitler alustas 1940. aastal intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost ning seetõttu kujutas allveesõda talle tõsist ohtu. Inglaste õnneks polnud Saksamaal allveesõja pidamiseks esialgu piisavalt allveelaevu, kuid Saksa allveelaevnikud kompenseerisid selle tõhusa taktikaga. Kõige ägedamaks muutus allveesõda 1942. aasta algul, Inglismaa varustamine oli tõsiselt häiritud. Siiski suutsid liitlasväed lõpuks peale jääda
Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusel tankid ning ka kasutati esmakordselt mürkgaase. Lühidalt kokkuvõttes võeti maailmasõjas kasutusel suured sõjatehnika uuendused. Rasaväe tähtsus vähenes, kasutusel võeti lennukid ja suured soomustatud tankid ning mürkgaasid, mis pidid hävitama vastase sõdureid ja merel uputasid vaenlase laevu allveelaevad. Sõja lõpp ja rahulepingud 13 -1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa
maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. autode levik (enne I maailmasõda vaatamisväärsus, 1918.aastaks tootmine suurenes 5 korda kuni ~ 1 miljonini). lennunduse areng - enne sõda oli suurriikidel kokku ca 500 lennukit; sõja ajal algas masstootmine; algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda; kasutati ka tsepeliine. allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati ka kauba- ja reisilaevu (näiteks liinilaev “Louisitania” uputamine koos 1198 reisijaga). 21. Sõjast osavõtnud kui ’kadunud põlvkond’. Miks? Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõda muutus järjest julmemaks, inimlikkusele ja halastusele jäi aina vähem kohta. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
