"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb.
Etzeli, Berni Dietrich * Huvitavad faktid: Nibelungide laul on Euroopa suurtest kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem, ühtlasi ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. Kasutatud on paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks. Lugu Igori sõjaretkest (Venemaa) * Tegevusaeg: 1185. ja 1187. aasta vahel * Tegevus: Tähtsalt kohal on rüütliau ja partiotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganete rollis on polovetsid. Igor alustab retke oma seniste liitlaste polovetside vastu. Polovetsid purustasid nende väiksearvulise maleva ning 4 vürsti lagesid vangi korraga. Igor küll põgenes polovetside khaani Kontsaki juurdest, kui abiellus peagi Kontsaki tütrega ning neist said taas liitlased. * Tegelased: vürst Igor, Igori poeg, vend ja vennapoeg, polovetsid, Kontsak, Kontsaki tütar.
Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Siingi on tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Vürst Igori lugu peegeldab autori jaoks Kiievi-Vene killustamise tagajärgi ja leinab taga ühtset Venemaad, kutsub vürste ühinema välisvaenalste vastu ja taastama kaotatud ühtsust. Selles teoses peitub ka kriitiline suhtumine vürst Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, kuid samas ülistab autor Igori rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. Igatsus kaotatud ühtuse järele toob teksti hulgaliselt motiive ja kujundeid rahvaluulest, tollal juba taunitavast paganlikkust
toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess
Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke.
unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3. Fantaseerimisvõtted: assotsiatsioonide leidmine, aglutinatsioon, hüperboliseerimine, aktsentueerimine, skematiseerimine. Assotsiatsioonide leidmine- fantaseerimise ehk loova kujutlemise põhiliseks tooraineks on arvukad mõtteseosed ehk assotsialtsioonid, mis ülesande kallale asumise järel hakkavad tekkima. Mis tahes sõna, tajukujundi võib teadvusesse ilmudes tekitada kohese kajaefekti uue ilmuma sõna või kujundi näol (öeldes järv meenub nt peegel). Loovale fantaasiale on omane värskete, tavatute, üllatavate assotsiatsioonide teke.
Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. 7. Vene eepos ,,Lugu Igori sõjaretkest" 8 Vene kangelaslaul "Lugu Igori sõjaretkest", tundmatu autori poolt loodud 12 saj lõpus, eesti keelde 1965. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotism, ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nendes osalejate hüperboliseerimine. Paganate rollis on polovetsid. Kirjutatud vahetult peale sündmusi ja ainult neile, kes ise sündmuses osalesid või neist teadsid. Teos esindab suulist malevaeepost. Tekstis hulgaliselt motiive ja kujundeid rahValuulest. Teoses esinevad vanavenejumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus. 8. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis trubaduuride esitusel. Rüütlikirjandusele on
juurdumine (pühakute elulood, jutud palverännakutest, pidulikud jutlused); järkjärguline segunemine ilmaliku kirjandusega. Vene kroonikad nt hakkavad sisaldakma üha enam ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelasi religioosse pühaduse aupaiste. · Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine; kangelaste idealiseerimine. Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine. · Eriline on see, et autor kirjutab vahetult peale sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. · Autorit üksikasjad ei huvita, tema seisukoht on pigem idealiseeriv. · Leinab taga ühtset venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. · Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi.
annaabi.ee 
