kasutamist. Kujundada detail nii, et ta ei vajaks vormi poolitamist Tuleb püüda minimiseerida jahtumisel valandi kokkutõmbumisest põhjustatud pingeid ja pragusid. Tuleb vältida järske üleminekuid ühelt seinapaksuselt teisele. Vältimaks metalli tardumist enne vormi täitumist tuleb kasutada piisavalt suuri seinapaksusi 4. Mis on vedrude ülesanneteks masinates? Ülesandeiks on jõuelemendina tagada püsiv detailidevaheline jõud.(hõõrdsidur, ventiilis) Amortisaatorina võtta vastu löök, seda summutades(auto esi-tagasillas) Käivitada mehhanismi(kellavedru, käsirelva lukuvedru) 5. Millised on vedrude kasutatavad materjalid? Vedru materjaliks on enamasti karastatud vedruteras( DIN 17221), aparaatides ka ettekalestatud nn.klaveritraat ning puhvreid kummi.Eritingimustes kasutatakse ka eriteraseid, vasesulameid ja plastikuid. 6. Nimetada vedrude tüübid, teha joonised
dedvudseade sterntube arrangement diiselreduktoragregaat motor-reduction unit elastne muhv flexible coupling elektromagnetsidur electromagnetic clutch esmane jõuallikas prime mover gravitatsioonitank gravity-tank hammasmuhv toothed coupling hammasratas toothed wheel, gear wheel hammasreduktor speed reduction gear hõõrdsidur friction coupling hüdromuhv hydraulic clutch iseseaduvlaager self-aligning bearing sõuvõlli kaitsehülss propeller shaft liner kaldenurk angle of declivity kaldhammastega helical (gear) wheel hammasratas kandelaager shaft bearing ketassidur disc clutch koonuspolt taper bolt korpus housing
185. 2. Hõõrdumine tekitatakse kahe või enama komponendi hõõrdepindade kokkusurumisel; 186. 3. Vähemalt üks hõõrdepind on tavaliselt metallist (malm või teras), teine hõõrdepind võib olla spetsiaalsest suure hõõrdumise tagavast materjalist; 187. 4. Ketspidurites ja -sidurites võib kasutada mitut paralleelset ketast mitme kettaga sidurid on kasutusel suure koormuse ja väikese pöörlemissagedusega ajamites; 188. 5. Hõõrdsidur võib töötada kuivalt või määritult (õlivannis): 189. · kuiva hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,6; 190. · määritud hõõrdsiduri/piduri hõõrdetegur on 0,05 191. 6. Hõõrdsiduri/piduri töövõimet piirab kontaktpindade TEMPERATUUR: 192. · töövõime tõstmiseks tuleb tagada jahutus; 193. · suure pöörlemissagedusega dünaamiliste ajamite on soovitav väiksem hõõrepindade
ühendatud traktori jõuvõtuvõlliga ning mis fikseeritakse automaatselt või käsitsi mutri poldi abil. Automaatseks ühendusseadmeks võivad olla kuullukusti ja tihvt-vedru lukusti. Kasutuses on ka selline ühendamisvõimalus, mida traktorist saab teha kabiinist, nn kiirühendusmuhvid. Et kaitsta traktorit või ka põllumasinat vastastikku tekitatud ülekoormuse eest, on kardaanvõllidele ehitatud vastavad sidurid, mis võib liigitada järgmiselt: ketas ehk hõõrdsidur, ka friktsioonsidurid; põrksidur; vabajooksusidur. Rohkem kasutatakse esimest ja viimast. Põrksidur on oma ehituselt ja ka tööpõhimõttelt sarnane hõõrdsiduriga. Suurim erinevus on see, et siduri vedav ja veetav osa on vahetult teineteise vastu surutud ja lisaks hõõrdejõule tuleb siduris kokku suruda vedrud selleks, et ketaste nukkidega varustatud tööpinnad saaksid hakata teineteise suhtes liikuma, sidur hakkab libisema ja jõuülekanne katkeb
ja pneumaatilisteks (autode SCANIA telgedevahelised diferentsiaalid). Mehaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja väljalülitamine toimub ilma juhi igasuguse osavõtuta. Diferentsiaali blokeermehanismi täiturelement võib olla hüdrauliliselt kokkusurutavate ketastega hõõrdsidur. See asub jõuülekande keres. Kui sidur on sisse lülitatud (õli rõhk on kettad kokku surunud), ühendub auto vasakpoolse väljund võlli jäigalt diferentsiaali korpusega, diferentsiaal blokeerub. Blokeerumise sisse- ja väljalülitamiseks kasutatakse rooli hüdrovõimendi süsteemis juhtrataste pöördenurga andurit. Andur tüürib täiturmehhanismi, sidurit, lülitades seda sõltuvalt juhtrataste pöördenurgast automaatselt sisse ja välja.
Kaksiktigu on lõikeseadme poolt lõigatud vilja suunamiseks heedri keskele ja selle etteandmiseks kaldkonveierile. Kaksiktigu koosneb parem- ja vasakpoolsest teost ning sõrmmehhanismist (joonis 8.13). Tigu kujutab endast toru, millele on kruvijooneliselt 20 keevitatud teraslint. Vasak-poolsel teol on parempoolne, parempoolsel aga vasakpoolne keere. Teo võlli otsas on kaitse-hõõrdsidur, mille kaudu käitatakse kaksiktigu. Sõrmmehhanismi telg on teo pöörlemistsentrist välja viidud nii, et sõrmed väljuvad teo esiküljel, kus telg on kestale kõike lähemal, täielikult, vastasküljel aga osaliselt. Seetõttu haaravad sõrmed eespoolses asendis vilja, annavad selle ette kaldkonveierile ja tõmbuvad järk-järgult kesta tagasi. Joonis 8.13. Vaade kaksikteole. 41. Peksuseadme ehitus ja seadistamine.
annaabi.ee 
