Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse
Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis) on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Ajuripats asub peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Ajuripats toodab kasvuhormooni ja reguleerib suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Kasvuhormoon mõjutab organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi.
Hormoonide jaotus toime alusel: 1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile 2) Hormoonid, mis reguleerivad 1. rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist 3) Hormoonid, mis reguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist Hormiinde toimemehhanismid: Regulatsioon Aine hulk veres mõjutab hormooni, närvisüsteemi toimet Teiste hormoonide reguleeriv toime 3. SSN süsteemi kuuluvad: Hüpofüüs HYPOPHYSIS Epifüüs CORPUS PINEALE Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE Tüümus THYMUS Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon
Hüpofüüsi ehitus ja talitlus Mis on hüpofüüs? Hüpofüüs (ka ajuripats, lad. Hypophysis) on selgroogsetele organismidele omane suuraju all paiknev ovaalne sisenõrenääre, mis on tihedalt seotud hüpotalamusega, reguleerides koos temaga endokriinsüsteemi korrastatud talitlust. Joonis 1. pathology.jhu.edu Joonis 2. thesaurus.plus Joonis 3. medical-dictionary.thefreedictionary.com Hüpofüüsi ehitus ja talitlus
tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis
eritamine. ● SSN süsteem on funktsionaalselt väga tihedalt seotud NS-ga, millega koos koordineerib organismis paljude elundite ja elundsüsteemide tööd. ● Erandlikud: hüpotalamuse-hüpofüüsi süsteem ning neerupealised - ülejäänud näärmetel on 1 v 2 mõjupiirkonda, aga hüpotalamus ja hüpofüüs osalevad oluliselt mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES
Ajuripats ja tema hormoonid Referaat SISUKORD 1. Ajuripats ehk Hüpofüüs 3 lk. 2. Hüpofüüsi eessagara hormoonid 3 lk. 3. Hüpofüüsi tagasagara hormoonid 5 lk. 4. Hüpofüüsi haigused 6 lk. 2 1. AJURIPATS ehk HÜPOFÜÜS Ajuripatsi ehk hüpofüüsi ladina keelne nimetus on hypophysis. Hüpofüüs asetseb ajukolju alusel kiilluus nn. türgi sadula augus, olles paigutatud otsekui luust moodustunud kapslisse. Lehtri kaudu on ta ühenduses vaheaju alumise osa hüpotalamusega. Hüpofüüs on küll väike (läbimõõt ca 1 cm, kaal 0.5-1.0 g), kuid äärmiselt oluline endokriinnääre, mis kontrollib enamuse ülejäänud sisenõrenäärmete talitlust. Hüpofüüsis eristatakse ees-, kesk- ja tagasagarat, mis erinevad üksteisest nii morfoloogilises kui ka funktsionaalses mõttes
d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – telechephalon, cortex cerebri b) Corpora mamillaria – diencephalon, hypothalamus c) Nucleus ruber – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) ! Vegetatiivne närvisüsteem ! a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes
Nucleus subthalamicus (A4) 6. Globus pallidus (A5) – kahkjaskeha - thalamus ventralis’e hallaine kuulub ekstrapüramidiaal-motoorsesse süsteemi HYPOTHALAMUS - nähtav ajupõhimikul OSAD Chiasma opticum (BCD6) - nägemisristmik - jätkub tractus opticus’ena (C7) - lõpeb corpus geniculatum laterale’s ja keskaju colliculus superior’is Tuber cinereum (BC8) - tuhkurköber - läheb allpool üle lehtriks – infundibulum’iks (BC9) – selle otsas ripub hüpofüüs Hypophysis (B10) - tähtsaim endokriinnääre - tagasagar areneb ajuainest, eessagar produtseerib hormoone, mis mõjutavad teiste nääremete tööd Corpus mamillare (BCD11) - nibukeha - väike valkjas ümar moodustis - imetajail ilmub aju pinnale, primaatidel muutub paariliseks Hallaine - vegetatiivsed tuumad substantia grisea centralis’es kõrgeim vegetatiivsete funktsioonide koorealune koordinatsioonikeskus - eesmine, vahepealne, tagumine ja dorsaalne tuumaregioon
Hüpotalamusel on väga oluline koht organismi sisekeskkonna suhtelise püsivuse ehk homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. Hüpotalamus koosneb: hallköbrust (tuber cinereum) hüpofüüsist (hypophysis) nägemisristmikust (chiasma opticum) nibukehast (corpus mamillare) Kui täiskasvanud inimese peaaju mass on umbes 1400 grammi, siis sellest umbes 4 grammi moodustab hüpotalamus, seega on ta väga väike, kuid siiski väga oluline. Hüpotalamus jaguneb eesmiseks, keskmiseks ja tagumiseks osaks. Eesmises osas on nägemisristmik, kus asub preoptiline ala, mille funktsiooniks on kontrollida vererõhku ja südame tegevust, kehatemperatuuri ning hormoonide eritust ja paljunemist
annaabi.ee 
