pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber -
N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud 1. Ramus meningeus dura materile 2. Radix sup (moodustab ristumisel radix inferioriga ansa cervicalise) m sternohyoideus, m omohyoideus, m sternothyroideus (otse haru) 3. Ramus geniohyoideus m geniohyoideus · Hüpoglossusekiududega harudrami lingualeskeelelihased 12
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK
dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis d) Nimetage hüpotalamuse osad – chiastma opticum, tuber cinereum, hypophysis, corpus mamillare ! 3. Millise aju osa juurde kuuluvad a) Corpus amydaloideum – telechephalon, cortex cerebri b) Corpora mamillaria – diencephalon, hypothalamus c) Nucleus ruber – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) ! Vegetatiivne närvisüsteem ! a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp
2.3 N. abducens (VI), eemaldajanärv Tuum: nucl. n. abducentis, silla dorsaalosas Väljub ajust silla ja piklikaju püramiidi vahel. Läbib sinus cavernosuse lat seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. Innerveerib m. rectus lateralist M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid . Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid
puht motoorne Radices spinales: innerveerib pea asendit reguleerivaid lihaseid: (eferentne), 5. kaelanärvide m sternocleido mastoideus vistseraalkaare närv ventraal- ja m trapezius dorsaaljuurte vahel piklikajust 10-15 canalis hypoglossi; Hüpoglossusekiududeta harud (moodustuvad tuum paikneb piklikajus: juureniidina kaelaosas kulgeb m kaelanärvide arvelt): nucl n hypoglossi sulcus stylohyoideus'e ramus meningeus- dura mater'ile anterolateralise siseküljel a carotis radix superior- eraldub närvitüve kaarjalt osalt, XII N hypoglossus
nucl. motorius n. trigemini (V) ‒ mälumislihased; nucl. n. facialis (VII, alumine osa) ‒ näo ülemise osa miimilised lihased; nucl. ambiguus (IX, X) ‒ neelu, pehmesuulae lihased, kõri lihased. b) kontralateraalselt ‒ ainult vastaspoolseid kiude: nucleus n. abducentis (VI), nucleus n. facialis (VII, ülemine osa) ‒ näo alumise osa miimilised lihased; nucleus n. hypoglossi ‒ (XII) keele lihased. c) ristumata, homolateraalselt ‒ nucleus trochlearis (IV). 6. Funktsioon ‒ tahtele alluvad silma, miimiliste, mälumis‐, neelamis‐, kõri lihaste liigutused. 6 PÜRAMIDAALSÜSTEEM 7
KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia
- keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa
annaabi.ee 
