Kronos pani nad allilma (Tartarosse) kinni, et nad ei häiriks ja ohustaks tema võimu. Hiljem vabanesid ja neist said Zeusi soosikud. Olid osavad meistrid, karjased ja sepistajad (sepistasid Zeusile piksenooli). Kujutati väga suurte ja hirmsatena, otsaesisel üks silm. Olid pöörased, tujukad, mässumeelsed, eirasid jumalikke seaduseid. Lethe jõgi Vanakreeka mütoloogias oli Lethe jõgi (unustusejõgi) üks viiest allmaailma jõest. Voolas ümber Hypnose (unejumala) koopa läbi allmaailma, selle „rahulik voogamine“ ja „vetevulin oli parim uinutaja“. Surnuteriiki jõudnud pidid sealt jooma, et UNUSTADA MAINE EKSISTENTS. Sõnad “letaalne” (surmaga lõppev) ja “letargia” (sügava une taoline seisund) on aga ilmselt seotud Lethe jõega. Isikustatult on Lethe ka unustusejumalanna, tülijumalanna Erise tütar. Unustamine. Medusa Medusa oli üks kolmest GORGOST. Gorgod olid vanakreeka
Kuid on ka olemas muud erandid (näiteks lavahüpnoos) 4 2. Hüpnoosi ajalugu 2.1 Üldine hüpnoosi ajalugu Hüpnoosil on olnud palju erinevaid nimetusi. Franz Anton Mesmer kasutas väljendit ,,animaalne magnetism" ja tema nimest tuleneb ka ,,mesmerism". 1843. aastal nimetas James Braid sellisele nähtusele oma nimetuse ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Kuid siis Braid hakkas ise nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei ole samaväärne unega. Ning seejärel eelistas ta kasutada terminit ,,monoideism", kuid oli juba hilja sest ,,hüpnoos" oli kinnistunud. Hüpnoosi ajalugu algab umbes aastast 3000 enne Kristust. Näiteks Egiptuses olevat tervendamise viis olnud selline, kus preestrid kõnelesid ja hoidsid käsi patsientidel ning patsiendid olevat sel ajal ,,maganud", kuna nad hoidsid silmi kinni. Samuti ka Antiik-
Troojalaste vahelise sõja käiku, mõistis, et ta peab kuidagi Zeusi tähelepanu kõrvale juhtima. Ta koostas plaani, mille kohaselt ta pidi oma abikaasa võrgutama. Pärast seda oleks Zeus pidanud magama jääma, misläbi teised jumalad saaksid sõtta sekkuda. Selleks, et oma eesmärki saavutada palus ta Aprhoditelt tema võimeid laenuks väites, et kasutab neid titaanidevahelise tüli lahendamiseks. Aphrodite nõustus kuid Hera leiab, et tal on veel abi vaja. Ta pöördub unejumal Hypnose poole, kes algselt kõhkleb. Aga Hera lubab talle tänutäheks naiseks ühe graatsiatest ning Hypnos ei saa sellisest pakkumisest keelduda. Koos otsivad nad ülesse Zeusi ning hoiavad teda sõjategevusest eemal. III. Hera pühapaigad ja sümbolid: 1. Templid Hera peamiseks kultuspaigaks oli Argose linn Peloponnesuse maakonnas, kus teda kummardati linna jumalannana. Seal asus silmapaistev Argolise heraion. Argoses
Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama ,, animaalseks magnetismiks". Seejärel proovis ta rajada magneetilise polaarsuse patsiendi ja tervendaja vahel. Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud püshholoogiline vaid füüsikaline, arvates, et magnetism ravib patsiente. Teine suurim isik hüpnoosi ajaloos on soti arst James Braid (1795 1860). Tema tuntuim saavutus on Bradi leiutatud sõna ,,hüpnoos" kreeka unejumala Hypnose järgi. Üsna pea Braid hakkas nime õiguses kahtlema, sest märkas et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Brad, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magnetilistest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilist nähtust. Sigmund Freud (1856 1939) on tuntud kui mõjukaim inimene psühholoogia ajaloos. Vähesed teavad, et psühhoanalüütik oli oma karjääri alguses hüpnoosi pooldaja. 20. Sajandi
Sellist uurimist ja nähtust hakati nimetama „animaalseks magnetismiks“. Seejärel proovis ta rajada magnetilise polaarsuse patsiendi ja tervendaja vahel. Mesmerit peetakse hüpnoosi üheks rajajaks, kuigi tema tegevus ei olnud psühholoogiline, vaid füüsikaline, kuna ta arvas, et magnetism ravib patsiente (Streeter 2006: 14-17). Teine oluline isik hüpnoosi ajaloos on šoti arst James Braid (1795 – 1860). Tema tuntum saavutus on termini „hüpnoos“ (kreeka unejumala Hypnose järgi) kasutuselevõtmine. Üsna pea hakkas Braid nime õigsuses kahtlema, sest märkas, et hüpnoos ei sarnane unega. Samuti mõistis Braid, milles seisnes hüpnoosi olemus. Ta lükkas Mesmeri mõtte magneetilisest vedelikust ja magnetismist tagasi, selle asemel nägi ta hüpnoosi põhiolemuselt psühholoogilise nähtusena (Streeter 2006: 22-23). Sigmund Freud (1856 – 1939) on tuntud kui mõjukaim teadlane psühholoogia ajaloos.
üht oraaklit Väike-Aasias, Alkyone aga hoiatas teda merereisi eest ning ei tahtnud tal mingil tingimusel minna lubada. Vaatamata sellele võttis kuningas reisi ette, sattus juba teisel päeval tormi kätte, mille eest Alkyone teda oli keelitanud, ning hukkus lainetes, Alkyone nimi huultel. Alkyone ootas ja palus iga päev abielu kaitsjannat Herat, kellel hakkas naisest, kelle palved läksid juba ammu surnud mehe eest, hale. Ta saadab oma käskjala Irise igavesti uinuva unejumala Hypnose juurde, et see saadaks Alkyonele viimaks une, milles teatataks talle Kexi saatusest. Hypnos äratab unest oma poja Morpheuse, kes on meister võõraste kujude võtmise kunstis, ning delegeerib ülesande talle edasi. Morpheus ilmubki Alkyone ette alasti ja veest tilkuva Kexina, kes isiklikult teatab oma abikaasale oma traagilisest surmast. Alkyone avaldab soovi temaga kaasa minemiseks ja kui ta järmisel hommikul mereranda jookseb, leiab ta