Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Õige vee temperatuuri (36-37 C) säilitamiseks kasutati termostaati. Kalad, keda kasvatati kõrvalolevas kasvanduses, olid 5-10 cm pikkused (ligi 1,5 aasta vanuselt), kui neid kasutati raviks. Erinevalt Kangali kuumavee allikatest, kus kaladel oli toitainete puudus kõrgete temperatuuride tõttu, söödeti kaladele müügilolevat toitu (TetraMin®, Tetra GmbH, Melle, Saksamaa). Veeproove testiti igakuiselt Legionella liikide ja Pseudomonas aeruginosa vastu. Kalade puhul uuriti Aeromonas hydrophila, Aeromonas sobria, Aeromonas caviae, Mycobacterium marinum ja Mycobacterium piscium, et vältida mis tahes riske võimalike zoonootiliste(sõnaseletustesse kindlasti!) nakkuste suhtes. Kuna kaladele anti ainult müügilolevat kalasööta siis Diphyllobothrium latum (kalade paeluss) nakatumise riski võis välistada, kuna puudub vaheperemees. Iga patsient kasutas kindlat vanni 3-nädalase ravi jooksul ja ükski patsienti ei kasutanud teise vanni kogu perioodi jooksul
söömist. Sagedamini tekib iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, harvem palavikku, botulismi korral närvide halvatust. Sagedasemad põhjustajad · Salmonelloos · Kampülobakterioos · Viirused: rotaviirus, Norwalki viirus, adenoviirused · Escherichia coli · Staphylococcus aureus · Clostridium perfringens · Bacillus cereus · Botulism Haruldasemad põhjustajad · Koolera · Lamblioos · Krüptosporidioos · Aeromonas hydrophila · Plesiomonas shigelloides Diagnoosimine Oluline on välja selgitada, mida inimene on söönud ning, kas sarnaseid haigusnähtusid esineb ka teistel inimestel (pereliikmetel, reisikaaslastel, kooli- või lasteaiakaaslastel jne). Toidumürgistuse põhjustajat on tavaliselt võimalik kindlaks teha laboratoorselt, st uurides söödud toitu, oksemasse, väljaheidet. Palaviku korral võib osutuda vajalikuks ka vereanalüüs.
Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt,kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel ,eriti isaskaladest. Patogeenideks ,mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Liikuvate aeromoonaste septitseemia(MAS) Haigused, mille tekitajaks on bakterid perekonnast Aeromonas . Tuntumad on karpkalade aeromonoos ,angerjate aeronomoos, lõhelaste frukuloos .Aromonoosid ,mille tekitajateks on enamasti fakultatiivselt patogeensed hydrophila punctata rühma liigid ,on Eesti noorkalakasvandustes kadusid põhjustanud vikerforellil ,meriforellil, lõhel ja merisiial. Vikerforelli mereveelistes kaubakalakasvatustes võib aeromonoosist tingitud kadu olla mitte väiksem kui vibrioosist põhjustatu, aeromonoosipuhang esineb reeglina pärast vibrioosipuhangut suve teiel poolel. Haugide lapihaiguse tekitajaks peetakse A. punctata t
üldjoontes sarnased naftasaadustega mürgistusele, surma põhjus on sama, erinevuseks hingamise aeglustumine. 2) Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses
· Põhjustab vähkide suremist lagundades lihaskudet · Nakatumisest surmani võib minna kuu kuni mitu aastat · Looduslikes populatsioonides on nakatumise määr 1-2% kuni üle 10% · Ei ole olnud probleemiks vähikasvandustes · Happestumise mõju haiguse levikule on ebaselge · Haiguse leviku piiramiseks tuleb haiged vähid tiikidest eemaldada Bakterid · Uuringuid on alustatud, esinemist vähkides ja kahjulikkust uuritakse · Vähkide verest (hemolümfist) on leitud näiteks Aeromonas hydrophila, Aeromonas caviae, Pseudomonas fluorescens, Pseudomonas sp. · Bakterid on kasvatatavates vähkides ja ka looduslikes vähkides tavalised Viirused · Krevettidele on viirused ohtlikuimad haigustekitajad ja on kasvandustes suureks probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid
N. 2006. Review: Industrial packaging devel- consider the positive benefits of reduced opments for the global meat market. Meat Science 74:143–148. food waste in the supply chain (Marsh and Bell, R. G., N. Penny, and S. M. Moorhead. 1995. Bugusu 2007). The demand for pre-packaged Growth of the psychrotrophic pathogens Aeromonas fresh meat will continue to grow, but it is hydrophila, Listeria monocytogenes and Yersinia enterocolitica in smoked blue cod Parapercis colias critical that packaging formats that enable packed under vacuum or carbon dioxide. International wider distribution of these products evolve Journal of Food Science and Technology 30:515– (Eilert 2005). Foamed food trays made of 521. Berry, D. 2000
annaabi.ee 
