Nii jätkas ta vallutusretke veelgi kaugemale itta. Mittu aastat kulus Kesk-Aasia mägirahvaste alistamiseks.Jõudnud India loodepiirile,otsustas Aleksander ka sellegi maa vallutada.Sõjaretkel osalenud õpetlaste arvates pidi India piirduma maailmaookeaniga.Järelikult taotles Aleksander kogu maa idapoole osa alistamist enda võimule. 327. aasta kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Olulist rolli võidu saavutamisel etendas kreeka kergejalavägi, rünnates külmavereliselt sõjaelevante, kelle ees idamaised sõjamehed suurt hirmu tundsid. Suur osa rohketest haavadest marru läinud loomadest pööras ringi ja tormas läbi omaenese vägede, tekitades
alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Ainult sõjaasjanduse ja rahanduse korraldamine jäi kreeklaste ja makedoonlaste kätte. Aleksander alustas 327 eKr kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Ent edasine pealetung India südamesse kippus takerduma: Makedoonia armees puhkes avalik rahulolematus. Kaheksa aastat järjepanu kestnud sõjaretkedest ja lahingutest kurnatud sõdurid anusid kuningat koju, kaugesse Makedooniasse tagasi pöörduma
tormijooksuga vallutamine põhjustas ründajaile suuri kaotusi. Makedoonia sõjavägi ületas isegi Iaxartese jõe ja tungis sküüdi nomaadide maadele. Alistanud lõpuks rahvarikka ja jõuka Sogdiana, naitus Aleksander Roxanega, Baktria vürsti Oxyartese tütrega. See vürst oli, püüdes säilitada oma riiki Kesk-Aasias, Aleksandrile eriti kaua vastu pannud. Sõjaretk Põhja-Indiasse. Viimane verine lahing Hydaspese jõe kaldal. Rahulolematus Makedoonia armees. Baktria lõplikult alistanud, alustas Aleksander 327. aasta kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist. Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Olulist rolli
Sogdiana), kohates seal tugevat vastupanu. Sel ajal hakkas Aleksander nõudma makedoonlastelt ja kreeklastelt idamaise kombe kohaselt enda kui kuninga ees näoli maha heitmist (proskynesis), mis tekitas suurt vastuseisu ja põhjustas uue Aleksandri- vastase vandenõu. See paljastati ja vandenõulsed hukati. Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele. 325 jõudis sõjavägi, osalt maismaad pidi, osalt Indias ehitatud laevadel mööda India ookeani, Mesopotaamiasse. 323 suri Aleksander oma uues pealinnas Babylonis. Diadohhide sõjad 323 279 Kreekas vallandas teade Aleksandri surmast Makedoonia-vastase ülestõusu nn Lamia sõja 323 322. Ateenasse naases vahepeal pagendatud Demosthenes
lahjendasid veini). Kõigi vastuolude kiuste jätkus sõjaretk üsna edukalt. Kesk-Aasia vallutamiseks kulus peaaegu 4 a-t. Seal panid vastu kohalikud ülikud, kes kõik ei tahtnud A-le alistuda. A võttis seal omale I naise, K-A üliku tütre, Roxana. A-l oli selleks ajaks kindlasti kindel soov vallutada kogu maailm, jõuda maailma lõpp. Idnias kohtus küllaltki tugeva kuninga Porpsega, kelle vastu toimus viimane suur lahing Hydaspese jõel. Indialastel oli väga palju sõjaelevante, keda hindud oskasid väga hästi lahingus ära kasutada. Võit tuli sellegipoolest A-le. Edasi liikudes sai saatuslikuks see, et tema sõdusrid lihtsalt keeldusid edasi minemast. A pidi hakkama tagasi pöörduma, lasi laevad ehitada, osalt mööda maismaad ka läks tagasi Susasse. 325. a oli A tagasi. Viimastel valitsemisaastatel üritas A enne järgmist sõjaretke korraldada oma riigi asju. Püüdis ühendada Kreeka-Mak maailma ja Aasia maailma
Sealt edasi Babüloni, siis Ausasse. Persepolis 330, sinna pandi tuli otsa. See oli sümboolne ära võtmine, kuna see oli pärsialaste vana pealinn jne Dareios oli oma postisiooni kaotanud ja alluvate silmis ja ta mõrvati. Aleksander muutis oma positsiooni- seni oli ta olnud hellase liiduväe juht suurel kätemaksuaktsioonil. Nüüd muutust ta aga Pärsia kuningaks. Seega ajas ta taga Dareiose mõrvareid. Edasi oli 4a Kesk-Aasias, sai naise. Siis Läks Induse äärde. Hydaspese lahing oli viimane suurem 326. Ta oleks edasi läinud, aga sõjaväe sunnil pöördus tagasi. Aleksander pidi korraldama ka oma impeeriumi valitsemist. Ta pidi tagama kohaliku ülikute rahulolu ja hakkas määrama neile ametikohti. Ta pidi olema neile vastuvõetav ja selleks pidi ta olema Aasia kuningas. Ta hakkas käituma kui kuningas. Ta hakkas kandma alamate ees pärsiapäraseid riideid, aga mitte kreeklaste ees. Ta hakkas nõudma ka maani maha kummardamist nagu pärslastel kombeks oli
a.). Eriti vastumeelne oli Aleksandri nõue, et tema ees tehtaks pärsia kombe kohane, kuid kreeklastele ja makedoonlastele alandavana näiv maani kummardus proskynesis. See viis uue vandenõuni ja tõi kaasa Aleksandrit saatva kreeka ajaloolase, proskynesist vastustanud Kallisthenese (Aristotelese õepoja) surma. 326. a. tungis Aleksander Kesk-Aasiast Induse tasandikule, kus talle astus vastu kohalik kuningas Poros. Suur lahing Porosega peeti Induse lisajõe Hydaspese kaldal ja 46 lõppes, India valitseja arvulisest ülekaalust ja rohketest sõjaelevantidest hoolimata, Aleksandri järjekordse võiduga. Kuid taganevat Porost jälitades üha kaugemale itta tungivates vägedes süvenev rahulolematus viis Induse idapoolseimal harujõel Hyphasisel sõdurite vastuhakuni. Väed keeldusid edasi liikumast ja Aleksander pidi sõlmima
annaabi.ee 
