Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas.
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks.
Maanusele oli koju jrgi tulnud kubjas ja hvardanud ja siis ta pgeneski. Jrgmisel hommikul rkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Ta kuulis ues vaidlust. Seal seisis hel pool lossikubjas koos kahe misasulasega. Teisel pool Tambet oma sulastega. Nad vaidlesid, et kas Maanus oli Jaanuse juures vi ei. Tambet tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi ninud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihrra surmast, kuna kubjas hvardas uue hrraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja vlja visata. Kubjas lks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud ktte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha pletada. Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. Jrsku kostis uest vali paugutamine. Tambet kskis Jaanusel Maanus ra peita ja ise lks vaatama mis vljas toimub. Kui Jaanus ue lks ngi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo vitlema
Vim on siin kui tde, mida igaks peaks teada julukinke toobki juluvana, mitte kass vi kilpkonn. Miks Kivirhk rgib lasteraamatus puuksudest ja kakast ning miks ta on nii otsekohene? Miks ta rgib kigest sellest, millest viisakad ja hsti kasvatatud inimesed ei rgi? Miks tema raamatus on kik hoopis vastupidi, kui see peaks olema? Raamatus kasutatakse tihiti tegelaste kirjeldamiseks omadussnu , nagu paks, loll ja tdruku kohta isegi suur ja jme. Keegi hvardas isegi kellelegi peksa anda. Ma ei imesta, miks vanemad tdikesed tagajalgadele tusevad, kuuldes sellisest lasteraamatust. Nad tunnetavad selle raamatu vimu enda le, sest me kik teame, et inimesed puuksutavad, kuigi me ei rgi sellest igapevaselt. Kuid miks? Sest see on ks meie moraalikoodeksi alla kuuluv kirjutamata reegel, mis levib lapsevanemate suust laste krvadesse. Lapsi petatakse mingite krgemalt tasanditelt tulevate phimtete jrgi igesti kituma. Kehtestatakse piird, kus
alles pool, ka teise silma n�gemisv�ime kadus suuresti. Anna tegutses kiiresti, et Villut aidata. Ta sidus talle riide �mber k�e, et takistada verejooksu ja jootis talle ohtralt viina sisse, et valu v�hendada. Anna lasi ta l�puks vankriga haiglasse viia. Anna hakkas t��listele paremat s��ki andma � heeringaid ja argip�eval v�id. T��lised k�ll imestasid kuid tegid seet�ttu paremini t��d. Elu K�rbojal hakkas liikuma, heinategugi �hvardas �igeks ajaks valmis saada. Aga majas nii hea olukord ei olnud. Anna r��kis oma isale, et ta m�tleb kutsuda Katku Villu K�rbojale peremeheks kuid isa oli sellele vastu. Kui Villu haiglast tagasi tuli, r��kisid ema ja isa talle Anna kavatsusest kutsuda Villu K�rbojale peremeheks. Villu arvates pidi Anna aru kaotanud olema kui ta m�tles kutsuda Villut K�rbojale. P�rast jutuajamist l�ks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest r��kida
1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht 4. Kas Marshalli plaani eesmärk oli anda omakasupüüdmatut abi sõjas purustatud piirkonnale või saada Euroopa USA mõju alla? Põhjenda oma arvamust
· Puhkesid rahutused ja rahvas vallutas 14. juulil 1789 Bastille (kindlusvangla, võimu sümbol) · Asutav Kogu kaotas kõik feodaalsed privileegid, natsionaliseeris kirikute ja kloostrite maaomandi ning võttis vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. · 1791 valmis põhiseads, mis nägi ette konstitutsioonilist monarhiat. · Lubati küll lühikest aega konstitutsioonilise monarhina valitseda, kid kuninga autoriteet väike. · Prantsusmaad ähvardas vanade Euroopa monarhide rünnak ja kardeti, et kuningas on pigem sissetungijate poolel. · 1792 vallutas rahvamass Tuileries' lossi. Kuningas vangistas ja hukati 1793 giljotiinil. · Jakobiinide diktatuur hirmuvalitsus, poliitilistel motiividel tapeti mitukümmend tuhat inimest, vangistati sadu tuhandeid. 1794 hukati. · Kuni 1799. aastani valitses viieliikmeline Direktoorium. Napoleon Bonapater ( 1769-1821 )
(tlk. Kuidas lheb, uus album?). Peale plaadi ilmumist vahetas ta srki: Grunge Is Dead (tlk. Grunge on surnud). Samal ajal lksid bndikaaslased riidu, kuna Kurt nudis 75% Nirvana sissetulekutest, selle ta ka sai. (M. Research, P kast special: Nirvana, Kuum, 1994. juuni, lk. 41) 1993. juuli kuus Kurt doseeris narkootikumidega le ja oleks peaaegu surnud, kui Courtney teda pstnud poleks. Hiljem lks ta esinema ning keegi ei saanud aru, et tal midagi viga oleks olnud. Courtney hvardas lahutada, kui Kurt ennast narkootikumidest ei vruta. Kurt otsustas vabatahtlikult minna taastusravi-asutusse, kuid ta ei psinud seal kaua ning pgenes. Mrtsi algul 1994. aastal esines Nirvana viimast korda. Ndal peale seda viidi Kurt koomas haiglasse. Tegu oli jllegi ledoosiga, kuid seekord oligi ta ritanud teha enesetappu. Suitsiidikirjas Courtneyle seisis: Sa ei armasta mind enam. Pigem tapan end kui elan le teise lahutuse. Teise lahutuse all pidas ta silmas oma vanemate lahutust
annaabi.ee 
