Seega võib alanenud meeleolu lugeda tundeelu häireks.3 Huvitus - Tahte väljenduseks on motoorne tegevus. Tegevus on inimese aktiivne moodus tegelikkusega kohanemiseks. Tegevuse eesmärgiks on kas muuta tingimusi enesele soodsamaks või kohandada ennast muutunud tingimustele vastavalt. Huvi millegi vastu on tahtega tihedalt seotud. Kui inimesel pole huvi, siis pole tal ka tahet midagi ellu viia. Huvitus on seotud samuti tahteaktiivsuse langusega. Seega võib huvituse lugeda tahteelu häireks. Energiapuudus - Kuna selleks, et midagi teha on vaja ka energiat, siis võib energiapuuduse tunne mõjutada ka tahte ellu viimist. Kui ei ole energiat, siis ei ole ka tahet midagi teha. Seega võib energiapuuduse lugeda tahteelu häireks. Sümptomite olulisus juriidilises kontektis Energiapuudus ei oma juriidilises mõttes nii suurt tähendust. Huvitus võib aga omada juriidilises kontekstis tähendust, kui tegemist on huvituse raske avaldumisega. Inimene, kellel
Ajalooline huvi nõuab vastust küsimusele, millal hakkas inimene end ümbritsevat tajuma esteetiliselt. 2. Sotsiaalpsühholoogiat huvitab esteetilise hoiaku rakenduslik, igapäevane külg - mille suhtes inimesed esteetilise hoiaku võtavad? Filosoofiline esteetika uurib esteetilise hoiaku teooria raames esteetilise hoiaku esinemise üldisi ja reaalseid tingimusi, kuid ka ideaalseid tingimusi - mille suhtes peaks võtma esteetilise hoiaku? 3. Jerome Stolnitzi huvituse teooria väidab, et esteetilist hoiakut iseloomustab sümpaatiline tähelepanu objetki suhtes, mis on ühtlasi ka huvitu. Stolnitzi järgi tuleb mõista huvituse all olukorda, kus esteetilise hoiaku subjekt on objektist niivõrd haaratud, et ei koge seda mingi muu eesmärgi pärast kui kogemise enda pärast. Ta lisab hoiakule ka teadvustatuse mõiste, mis tähendab, et objekti kogemisse haaratakse ka abstraktsed objektid nagu kujutlusvõime looming, mõisted ja tähendused. 4
tunnetuslik huvi taotleb teadmiste ammutamist: c)Kui meteoroloog huvitub pilvede kuju ja värvuse põhjustest. d)Kui sotsioloog ja ajaloolane huvitub sellest, kes ja millal lõi selle kunstiteose. e)Kui kunstikriitik püüab tuvastada kunstiteose väärtust, st langetada hinnang. 7. Kuidas määratleb Stolnitz E-hoiakut? "Esteetiline hoiak on ... ükskõik millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav (1) huvitu ja (2) sümpatiseeriv tähelepanu". 8. Selgitage huvituse mõistet! "Huvitu" st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Stolnitz kirjeldab: Me ei vaata objekti sellepärast, et see võiks täita mingit edasist otstarvet. Me ei püüa objekti kasutada ega manipuleerida. Kogemist ei valitse mitte mingi muu eesmärk, kui ainult kogemine ise. Me huvi keskendub üksnes objektile, nii et me ei võta seda objekti mingi märgina (äratuskell), või vihjena mõnele eelseisvale tegevusele (liiklusmärk).
kunstipraktika konventsioonidega. Kas seda kunstiteose suhtes võetavat erilist hoiakut tuleks nimetada esteetiliseks hoiakuks, pole kindel. Kui mõiste "esteetiline hoiak" implitseerib ainult "huvitust", siis ei pea ma seda väljendit kunstiteose retsipiendi hoiaku iseloomustamisel kuigi õnnestunuks. Nõudes, et kunstiteost vaadeldaks huvitult, toetuvad esteetilised teooriad eelkõige Kantile, kes Otsustusvõime kriitikas (1790) vastandas huvituse praktilisele huvile, mille puhul asja tahetakse kasutada vahendina mingi eesmärgi (lõbu, kasu) saavutamiseks. Kunstiteose puhul tähendab huvitus seda, et hinnatakse asja esteetilisi omadusi ega huvituta sellest mingitel praktilistel kaalutlustel. Ent kui esteetilised omadused pole kunstiteostele obligatoorsed, siis ei saa kunstipraktikas olla ka nõuet, et kunstiteoste vastuvõtul tuleb keskenduda esteetilistele omadustele. Kaldun arvama, et see, mida kunstiteose retsipiendilt
ei; mõlemad võivad teost tähelepanu panna või mitte), huviga tähelepanu pole sageli üldsegi tähelepanu(huvist viidud tähelepanu on sageli tähelepanu puudumine). 6. Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna? Seesmiselt vastuoluline? huvitus ja sümpaatilisus võib münede kunstiteoste puhul osutuda võimatuks kombinatsiooniks(sümpaatilisuse tingimus nõuab alistumist teose üleskutsele: muuda enda ja ühiskonna rassistlike hoiakuid, huvituse tingimus nõuab kõigi selliste mõtiskluste kõrvale heitmist). 7. Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe? Võib eristada kahte tüüpi tähelepanu. Esimese põhjustab tahteakt, seega on ta miski, mida mina teen; teine on miski, mis minuga juhtub, kui ma satub objekti huvisfääri. Esteetikas on huvi teist tüüpi tähelepanul, mida nimetatakse kütkestatuseks. Ideaalne kunstiteos on selline, mis suudab täielikult kütkestada, nii et vaim ei uita kunagi ringi ega pea endale meelde
b) huviga tähelepanu pole sageli üldsegi tähelepanu – huvist viidud tähelepanu on sageli lihtsalt tähelepanu puudumine 6. Kuidas võivad huvitus ja sümpaatilisus omavahel vastuollu minna? Huvitus ja sümpaatilisus võib mõnede kunstiteoste puhul osutuda võimatuks kombinatsiooniks. Nt mõni romaan: sümpaatilisuse tingimus nõuab alistumist teose üleskutsele – muuda enda ja ühiskonna rassistlike hoiakuid või vähemalt mõtle selle üle; huvituse tingimus nõuab kõigi selliste mõtiskluste kõrvaleheitmist. 7. Milliseid tähelepanu tüüpe eristab Rowe? 1. Tahteaktist põhjustatud: seega on ta miski, mida mina teen. 2. Teine on miski, mis minuga juhtub, kui ma satun objekti huvisfääri – esteetikas. Ideaalne kunstiteos on selline, mis kütkestab täielikult ja vaim ei uita ringi ega pea endale meelde tuletama sellele tähelepanu pöörata. Teisalt nõuavad nt Shakespeari
Inimene kogeb mingit erilist esteetilist elamust. Teades, et tegu on kunstiga võtab inimene selle suhtes erilise hoiaku. Jerome Stolnitz ütleb, et esteetiline hoiak on nö huvitu sümpaatia, see pole mingist agendast motiveeritud. See seisukoht tuleneb omakorda Immanual Kantilt, kes vastandab 3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose
annaabi.ee 
