kogemusi ja teadmisi tööõigusest ning tööturu ja ettevõtluse toimimisest. Lepitaja valitakse: 1) sotsiaalpartnerite kokkuleppel; 2) konkursi korras; 3) tervise- ja tööministri ettepanekul. Lepitusmenetlus: 1. asjaolude väljaselgitamine 2. lepitusettepanek 3. lepituskoosolek Kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik! Kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib: 1. huvikonflikti korral korraldada streigi (või töösulu) 2. õiguskonflikti korral pöörduda tüli lahendamiseks TVK-sse või kohtusse (sest kehtib töörahu pidamise kohustus) Streik – töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes. LIIGID: 1) põhistreik – kestuse määrab streigi koraldaja; 2) hoiatusstreik – kestusega kuni 1 tund; 3) toetusstreik – teiste streikijate toetamiseks – kestusega kuni 3 päeva
uue sõlmimiseni täitma kollektiivlepingu tingimusi Tähtajatu kollektiivlepingu võivad pooled ules öelda, teatades ette vähemalt 6 kuud Alates kollektiivlepingu ulesutlemisest lõppeb töörahu pidamise kohustus Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled (KTLS §-d 2 ja 3) Töötuli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel Õigus- ja huvikonflikti eristamine Huvikonflikt tekib lepingu sõlmimisel/uute töötingimuste kehtestamisel Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel Töötuli poolteks on tööandja või tööandjate uhing või liit ning töötajad või töötajate uhing või liit. Töötüli tekkimine (KTLS §-d 4-7) Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul
liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) (õpik, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas) Mõiste ja pooled Töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel. Õiguskonflikt tekib lepingu täitmisel ja huvikonflikti tekib uute tingimuste kehtestamisel. Töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. Töötüli tekkimine Nõue esitatakse vastaspoolele kirjalikult. Teine pool vastab kirjalikult 7 päeva jooksul. Kokkuleppe mittesaavutamisel tekib töötüli, mille lahendamiseks võib pöörduda: 1. tööandjate liidu ja töötajate liidu poole või 2. riikliku lepitaja poole Töötüli lahendamine lepitaja abil
kord (lähtuvalt konflikti sisust): liitude vahendusel, lepitaja vahendusel; streigi korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund). Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled • töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine • töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli
54. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine (mõiste/liigid, streigikeeld, streigi piirangud, läbiviimise kord, ebaseaduslik streik, töötajate seisund) Kollektiivne töötüli. Mõiste ja pooled · töötüli on lahkarvamus, mis tekib kollektiivlepingu sõlmimisel või täitmisel, samuti uute töötingimuste kehtestamisel- õigus- ja huvikonflikti eristamine · töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit Kui tööandja(te)l ja töötajatel või nende ühingutel või liitudel tekkib kollektiivlepingu sõlmimisel ja täitmisel või uute töötingimuste kehtestamisel lahkarvamusi, on kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) kohaselt tegemist kollektiivse töötüliga. Kollektiivse töötüli korral võivad mõlemad pooled korraldada töökatkestuse
o 1) sotsiaalpartnerite kokkuleppel või o 2) konkursi korras või o 3) tervise- ja tööministri ettepanekul - (KTTLS §§ 8-8 2 ) - lepitusmenetlus: o asjaolude väljaselgitamine o lepitusettepanek o lepituskoosolek - kokkuleppe protokoll on täitmiseks kohustuslik - kokkuleppe mittesaavutamisel võib lepitaja esitada leppimiskokkuleppe projekti - kui kokkuleppele ei jõuta, võib: o huvikonflikti korral korraldada streigi (või töösulu) o õiguskonflikti korral pöörduda tüli lahendamiseks TVK-sse või kohtusse (sest kehtib töörahu pidamise kohustus) - (Lepitaja PM, KTTLS §§ 12 ja 13) 14.3 Streigi/töösulu korraldamine 14.4.1 Mõisted - streik – töötajatepoolne töökatkestus saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes o eestis väga kitsalt seotud töösuhtega, streik ei ole see kui tudengid
annaabi.ee 
