Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis. Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses. Nad on organiseeritud erinevatesse ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid. Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa
otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1
Osalusdemokraatia piirdub suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. (Demokraatia liigid, 2004) Osalusdemokraatia on juurdunud kindlamini seal, kus on tugev omavalitsus (Skandinaavias) või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4
Nt põhikirjas põhilised tegevusalad (visioon), siis missioonis selgitatakse , millistest põhimõtetest ja väärtustest lähtutakse tegevuses ja kuidas kavatsetakse neid ellu viia.Nt. vajalike varade soetamiseks ressursid jm. Missioonis keskendutakse: a) kirjeldatakse tegevusvaldkondi ja positsiooni, mida soovitakse antud valdkonnas saavutada b) määratletakse huvigrupid (omanikud, kliendid jt) ning kirjeldatakse soovitavat suhtumist huvigruppidesse c) esitatakse ettevõtte võtmeväärtused Tegutsemispõhimõtteid kirjeldav dokument = missiooni kokkuvõte, mis peaks sisaldama järgmisi osi: · Üldised väärtused ja põhimõtted · Kuidas nähakse klienti ja tarbijat · Kuidas suhelda konkurendiga · Hoiakud suhtlemisel omanikega · Koostöö põhimõtted 19. Eelarvete koostamise meetodid Baasiline eelarvestamine
Avatumale inimesele on nad aga väga heaks abivahendiks. Usun, et paljude võrgufanaatikute jaoks on emootikud saanud sama kindlaks trükikirja osaks, kui tavalised tähedki ja nende kasutamisel ei mõelda pikalt. Pigem toimub nende trükkimine juba spontaanselt. Emootikuid ei kasutata mitte ainult sünkroonses kommunikatsiooni. Asünkroonses kommunikatsioonis on neil samuti oma kindel koht. Neid sobib paigutada nii isiklikesse kirjadesse kui ka huvigruppidesse saadetavasse posti. Nad lubavad kirjutatut lühendada ja mõningaid tundevarjundeid esitada. Kuid hoiatatakse emootikute liigse kasutamise eest - neid ei tasuks lisada üle ühe lõigu kohta. Mis liig see liig! Ega me ju rääkides ka pidevalt grimasse iga sõna ja lause järel tee! :-) Vestluskaaslase hingeseisundi kohta annab mõningast informatsiooni ka see, kuidas tekst teie terminalile jõuab. Kas trükitakse kiiremini või aeglasemalt kui tavaliselt. Kas tehakse palju trükivigu
siiski imetletud. (Patterson, 2013, p. 184). HUVIGRUPID Huvigruppide tüübid ja nende koht USA poliitikas Prantsuse ajaloolane Alexis de Tocqueville kirjutas 1830ndatel, et ameeriklased igast vanusegrupist, igas seisundis ja igast meelelaadist moodustavad pidevalt ühendusi. See tähelepanek kehtib ka tänapäeval. Nimelt on riikidevahelised uuringud näidanud, et USA on sellepoolest, kuivõrd suur hulk inimesi kuulub poliitilistesse huvigruppidesse, eri maade võrdluses pea alati eesotsas. Mis aga üldse on huvigrupp? Antud terminit võib defineerida kui sarnaseid poliitilisi eesmärke omavate inimeste organiseeritud rühma, mis üritab mõjutada poliitilist protsessi, et saavutada enda seatud sihti. Parteidest eristab huvigruppe see, et nad ei ürita tulla võimule ega sea valimistel üles oma kandidaate. Tõsi küll, huvigrupid võivad valimistel toetada kindlaid poliitikuid ja seeläbi mõjutada ka tulemusi. Samuti erinevad