majandusliku struktuuriga (kuulub pealisehitusse) *G ei pidanust majandust vundamentaalseks, kõik on omavahel läbi põimunud terviklik kompleks *domineerivad kihid ühiskonnas saavad positisooni majandsuliku poistsiooni kaudu, kuid seejärel ei toimu selle positisooni s äilitamine repressiivsete protsesside kaudu teatud kokkulepe KONSENSUS valitsejate ja valitsevate vahel *tsiviilühiskond(pealisehitus) *hegemoonia toimimine mingi grupp pakub v älja oma huvid terve ühiskonna huvidena. Toimub eksplateerimine ühe klassi allasurumine ning valitseva klassi huvide esitamine kõigi huvidena teatav consensus v õimusuhete tagamine ühiskonnas ühiskonna toimine *säilimine k õrgamd klasside teevad alamatega kokkuleppeid *stabiilne ühiskond k õik meie, kes me allume oleme valmis toetama põhimõtteid, mis seovad inimesi kõrgeate klassidega *rahvus ühendamine *marksism etteheitmine rahvuse mahasalgamineklassi ühiskond
surutakse hirmu alla ning välistatud on igasugune vähegi suurem relvade levik."3 Paljud on toonud konflikti põhjusena rahvustevahelist vaenu, kuid Cornelli rahu- uuringute professor V. P. Cagnon väidab ajakirjas "International Security", et rahvusrühmade vahelist vägivalda provotseerivad nende juhtkonnad. Nende eesmärk on luua (sise)poliitiline olukord, kus ainus olukord oleks rahvuslik kuuluvus. Seejärel püüab eliit kujutada isiklikke huvisid rahvusrühmade huvidena ja mobiliseerida selle liikmeid kaitsma mitte oma majanduslikku heaolu, vaid rahvuslikke huvisid. Seega näeb Cagnon rahvuskonflikti põhjusena . 4 2 Macmillan Atlas of War & Peace: Bosnia Herzegovina: with special reports by correspondents of The New York Times. New York, 1996; lk. 3. mitte rahvusliku identiteedi säilitamise ja sõltumatuse püüdu, vaid konservatiivse eliidi
suuremad vabadused. baasi determineerivat rolli on püütud pidevalt vähendada. benjamin : pealisehitus väljendab küll baasi olemust, aga ta ei ole sellest piiratud. ideoloogia mõiste. stammlause : ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. see, kes kontrollib tootmissuhteid ja omab tootmisvahendeid, see loob ka peamise ideestiku. tõsi küll, see valitsev klass toimib nii, et esitab oma huvisid üldiste huvidena. sellist suhtumist on ka eesti poliitikud sageli demonstreerinud (ligi näide) ideedele, mis ideoloogiat formeerivad, antakse universaalse tõe kuju, ainsa võimaliku meetodi kuju. ideoloogia kui teatav illusioon tegelikkusest, mis on teatavatele klassidele kasulik. ideoloogia alla kuuluvad teatavad religioossed, kunstilised, eetilised vaated idoloogia kui võltsteadvus? ideoloogia paljastamine ei muuda tegelkku suhteid ega tegelikku olukorda.
43. Milles seisneb indiviidide majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogiline individualism väidab, et ühiskonnas saavad tegutseda vaid indiviidid, mitte näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist. Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga
Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Majanduslikud suhted dikteerivad selle, milline on kultuur. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Majandussuhted on kõige tähtsamad. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Kaks tendentsi, vahendit, mis võivad inimest ratsionaalselt valitseda: totalitarismi esiletulek (fasism) ja massikultuur (kultuuritööstus).
Maailm areneb nii, et tekib vastuolu tootlike jõudude ja tootlike suhete vahel. Tootlikud suhted hakkavad pärssima tootlike jõudude arenemist, kuid millalgi peab toimuma muutus. Benjamin arvas, et pealisehitus väljendab baasi. Ta küll kirjeldab, mis baas on, aga mis ta tegelikult on? Engels: ka pealisehitus muudab ajaloo kulgu. Maj aspektid on tähtsad aga mitte ainukesed. Ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed. Valitseva klassi huvid esitatakse kogu ühiskonna huvidena. Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid