mineraalväetisi, mis muudavad mulla happelisemaks. Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. Raskmetallid mullas Toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid on elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Tinglikult toksilised on sellise raskmetallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ning suuremates kogustes muutuvad mürgisteks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad ehk ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas. Turvasmullad- üheltpoolt koosneb turvas orgaanilisest ainest, mis suure eripinna tõttu seob hästi rasmetalle, teisalt on aga turvas happelise reaktsiooniga ning turvasmuldades on suur puudus mineraalsetest elementidest. See tähendab seda, et raskmetamllide vette sattumise oht väheneb, kuid taimedesse kogunemise oht suureneb, sest taimed vajavad metalliioone.
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
kõrbestumisele. Muldade hapestumine Toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine) Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt kartulimardikas, kärsakas) Pidev ale põletamine. Et saada toitaineid. Üleväetamine ja liiga palju pestitsiide.
Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomulik 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Kui teatud looduslikud taimeliigid ongi kohastunud kasvama happelisel mullal, siis enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskemetallid mullas Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla üha suurematel aladel ehitiste ja teedega. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse ja need leiavad taaskasutamist, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks on muldade füüsilise hävimise põhjuseks
läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks.
happelisemaks) leostumise tõttu. Lisaks muutuvad mullad happelisemaks ka tihenevate happesademete tõttu. Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks vesinikioonidele ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn. Enamik põlukultuure ei talu happelist keskkonda. Põllumullad hapestuvad kiiremini, kuna saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente. Happeliste muldade muutmine aluselisemaks toimub lubiväetistega. Toksilised raskmetallid on Cd, Pb, Hg. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Ohtlikumad, see tähendab liikuvamad, on raskmetallid happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad ohtlikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda mullatööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Mulla pindala väheneb pöördumatult inimtegevuse tagajärjel. Väärtuslikku viljakat mullamaterjali üritatakse küll teisaldada ja paigutada teise kohta, kuid sellest hoolimata
huumusevaene, maapind tuultele avatud, tuuleerosioon, sademetevaegus. Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine. · Muldade hapestumine- mulla reaktsiooni muutus, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad org. happed. · Raskmetallid: Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on nad happelises mullas. Nad mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reovee setetest ja mineraalväetistest. · Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla ühe suurematel aladel ehitiste ja teedega. Maavarade kaevandamine. Maailmamere tõus ja maapinna vajumine- liigniisked mullad
annaabi.ee 
