Ness) ja Cumberlandis (Lake District).Kuna tegu on suure saarega on pea et terve saare ümbrus laevatatav, mis on loogiline, kuna suurem osa riigi tulust tuleb kaubandusest just mereteed pidi. · Mullad: Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Suurbritannia suured metsaalad ongi aja jooksul vaikselt maha raiutud ja põllustatud, mis on olnud tugevaks põhjuseks metsalooduskaitsealade loomisele. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Riigi arengutaseme iseloomustus erinevate arenguastme näitajate kaudu:
Kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannias, nagu ka mujal Lääne-Euroopas on karjakasvatus liha saamise eesmärgil tähtsam põllusaadustest. Pidevalt vähenevad ka viljakatel muldadel kasvavad metsad. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Rohke metsaistutuse tagajärjel loodetavasti see ala üha suureneb. On aga säilinud vähe metsi peamiselt juba 16.-19. saj
(3) 6. Mullastik 6.1 Enam levinud mullad Nõgudes on enima savi-mustmuldi, jõeorgudes viljakaid lammimuldi ja mägedes pruune mägi-metsamuldi. Kohati on karsti. (3) 6.2 Kujunemine Mustmullad arenevad rohtlavööndi kliimatingimustes, kus niiskust jätkub küll taimejäänuste lagunemiseks ja huumuse tekkimiseks, aga mitte huumuse lagunemiseks vees lahustuvateks aineteks. (18) Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudab kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks.(18) Metsamuldade pealmine kiht on metsakõdu, kus on näha veel ka lagunemata taimeosi. Peamisele kihile järgneb huumushorisont, sellele leetehorisont ja siis sisseuhtehorisont.(18) Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.(18) Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv
piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse "Inglismaa selgrooks". Inglismaa kliima on pehme ning tuntud oma niiskuse poolest. Talvel ei lange temperatuur sisemaal oluliselt alla nulli, suvel omakorda ei tõuse temperatuur palju üle 30 kraadi. Madalikel valdavad enamasti lehtmetsadele nii iseloomulikud põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad. Selle on nad saavutanud tänu igal aastal tekkivale huumuskihile, mis muudabki kiire aineringluse tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimedega. Seal
Jääliustikud on kujundanud ka ülejäänud Lapimaa pinnareljeefi. Tekitanud lohke ja künkaid. Mõhnad, voored, oosid jt kõik on liustike kujhe ja kulutus tegevuste tagajärg. Ka järved asuvad liustike poolt tekitaud negatiivsetes pinnavormides. Liustikud on jääajal ära kandnud enamik Lapimaa pealiskorra settekivimitest ja kulutanud tugevaid aluskorra kivimied ümaraks ja madalaks. Paljudes kohtades paljandub alukord maapinnal või on väga lähedal huumuskihile, mistõttu osaleb aktiivselt mullatekkes. Aluskorra kivimid, peamiselt graniit ja gneiss, on happelise koostisega, mistõttu ka enamus muladest Lapimaal on happelised ja vähese toiteainete sisaldusega. Taimesti ja loomastik ei ole väga liigirikas. Liikide arv väheneb laiuskraadide suurenedes. Laiuskraadide suurenedes väheneb ka soojade päevade arv, mis on soodsad taikattekasvuks. Seda kompenseerib osaliselt polaarpäev, mis toidab taimi öö-päeva ringselt kiirgusega ja nii
(12 lk 23; 10) Suurbritannias on jõgesid palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames, Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Sotimaal. (10) Madalikel valdavad põllustatud pruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad tänu igal aastal tekkivale huumuskihile. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Tasandikel kasvavad peamiselt tamm ja pöök. Mägedes peale tamme ja pöögi vell kask ja mänd. Mäestikes leidub ulatuslikke soostunud kanarbikunõmmi, mida paiguti püütakse metsastada. (10; 13) Metsad katavad umbes 21 miljonit hektarit territooriumist, mis nüüdseks vähenenud on. Paljud hekid ja üksikud puud ja salud loovad eriomase pargimaastiku ilme. Iseloomulikult kohtuvad siin nii laiade kui ka kitsaste lehtedega puud
annaabi.ee 
