horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. Tähtsamad kriteeriumid normaalsete muldade määramiseks Mulla karbonaatsus kihisemise olemasolu (sügavus) või selle puudumine. Mulla niiskusreziim (põuakartlik- parasniiske-gleistunud-glei-turvastunud- ebastabiilne) Mulla lõimis Tunnuslikud horisondid Karbonaatsed mullad K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5... 15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25...33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm
pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 59. Turvastumine. Liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. Teatud tingimustes, nt mägedes, võib turvastumine toimuda ka keskkonnas, mis ei ole veest küllastunud. Tekib omapärane kuiv turvas. 60. Kamardumine. Huumusakumulatiivne protsess, toimub huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside tekkimine ja seostumine mulla mineraalse osaga. Moodustub A-ehk huumushorisont, protsessi intensiivsus näitab A-horisondi tüsedus ja huumuslikkus. Tekkiva huumushorisondi täpsem iseloom sõltub paiga ökoloogilistest tingimustest. 61. Leostumine. On mulla karbonaatide lagunemine ja lagunemisel moodustunud veeslahustuvate soolade väljauhtumine mullast või ümberpaiknemine alumistesse mullakihtidesse. Leostumisele
horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi. 71. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5...15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25
Suurim vee hulk, mis mullas võib leiduda, kõik poorid on veega küllastunud. Wmaks=(Pü:Dm) +0,44Wmh 74. Eesti muldade klassifikatsioon; iga mullaliigi juures: määramise tunnused, horisondid, omadused, viljakus, kasutamine, levik. I Tüüp Karbonaatsed mullad ehk rendsiinad - K Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5...15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25
A A A E Huumusakumulatiivne protsess e. kamardumine muld Bw Ea Bwt
Juurepess (puu seen) on mitmeaastase viljakehaga torikuline, mis põhjustab kuuskedel ja mändidel tüve alumise osa mädanikku. Kahekojaline taim on taim, millel isas- ja emasõied arenevad sama liigi eri taimedel, nt. harilik kanep, astelpaju, harilik kadakas. Kaenlasisene õis õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel. Kalgendumine tardumine, piim happnemisel ja munavalge keetmisel kalgenduvad. Kamardumine huumusakumulatiivne protsess, muldi kujundav huumuse ja orgaanilis- mineraalsete komplekside kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine. Kapillaarvesi on mullavesi, mis püsib või liigub mullas kapillaarjõudude toimel. Selline vesi võib liikuda niiskemast kuivemasse niihästi alt üles kui ülalt alla või mistahes suunas. Ülespoole liikuv põhjaveest algav kapillaarvesi tõuseb mööda kapillaare
annaabi.ee 
