Majanduses ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks.Taludele määrati normid, kui palju mingeid saadusi tuli ära anda. Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Kahjuks puudutas ka Eesti holokaust, mille käigus hävitati väga palju juute. Kõigi nende sõjakoleduste hulgas sai Eesti väga palju kannatada, ent siiski jäi meie rahva vaim püsima. Siinkohal oleks sobilik tsiteerida Jakob Hurti "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab."
Üritused ja ettevõtmised, mis toimusid või mida planeeriti.Ärkamisaja hääbumise põhjused.Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks prügimiseks sai hariduse edendamine.Rahvusliku liikumine väärustas rahva minevikku ning vanarahva pärimust.Tähtsamad liikumise ideoloogid olid:Johann Voldemar Jannsen, kes toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" ja Tartus hiljem ,,Eesti Postimees".Ta kinnitas ajalehtedes eestlaste kui rahvuse mõistet ja ta koostas sõnad hümnis.Jakob Hurti eriline teene oli rahvaluule algatus.Ta pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele sellega et hakkas kogutud rahvaluulesid trükis avaldama.Carl Robert Jakobson, kirjutas õpikuid koolidele mis oli väga murrangulin. 5.L.Koidula tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos.Ta on paljude eesti kirjanduse isamaaluulete autor nt. ,,Mu isamaa on minu arm."Eesti rahvusteatri looja, mille algust arvestatakse 1870.a ,,Vanemuise" seltsis toimunud ,,Saaremaa onupoja" etendust. 6
Ehk vaataksime siis praegu kõiki asju veidi erineva pilguga. Jakob Hurt on olnud Eestile üks tähtsamaid isikuid. Ta on teinud suuri tegusid ning oma põhimõtteid jaganud. Eneselegi märkamatult hoolitses Hurt meie praeguse aja eest. Ta suutis teha seda hästi ning õigeid viise kasutades, sest vastasel juhul ei oleks enamus inimestest tema mõtetega kaasa läinud. Üldiselt oleme küll hakanud väärtustama minevikus toimunut, aga Jakob Hurti, selle kõige rajajat ja kooshoidjat, me meeles nii tihti ei pea. Loodan, et ka see muutub aegade jooksul ning tema tööd ei jää iial aegade hämarusse.
14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu.
14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne – Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J. Hurti jt. kaudu Aleksandrikooli mõttega ja muutus selle kavatsuse südiks sõbraks. Hiljem valiti ta isegi Aleksandrikooli peakomitee auesimeheks. Kooli ulatuse kohta arvab ta, et sellest peaks saama 4-klassiline reaalkool. Kui kodumaa tegelastest mõned paindlikumad on valmis kohalike mõisnike ja kirikuõpetajate pealekäimisele järele andma ja saksa keelele õppekavas eriti silmapaistvat kohta andma, siis on J. Köler sellele kategooriliselt vastu.
On tõusud ja langused igal protsessil. Kui mingi ettevõte on suure hooga algatatud siis seda millalgi tabab langus ehk teise aasta kriis (Kujundlik väljend). 1870. aasta keskpaiku, toimus rahvusliku liikumise juhtide vahel, inimeste vahel. Ajaleht Eesti Postimees muutus leplikumaks balti-sakslaste suhtes. Balti-sakslased olid rahastanud "Eesti Postimees" ajalehte. Eesti Postimees ajalehe kaastöölised kõrvaldati tööst, ning mingi hetk ta ei avaldanud ajalehes Jakobsoni ega Hurti töid (1. konfliktide ringi tuum). Jakobson ja ,,Sakala": 1870ndate II poolel edenes Alexandri kooli rajamine, kuid olulise tõuke andis ajalehe "Sakala" ilmumine. Ilmus esimest korda Viljandis. Seal oli sõnastatud, et on vaja piirata balti-sakslaste privileege eestlaste jaoks. Jakobson sai propageerida oma radikaalseid hoiakuid. C. R. Jakobson oli Vene tsaarivõimuga sõbralik, kritiseeris sakslasi. Hakkas ründama balti-saksa pastoreid, luterlust ja usku
1860.-1870. aastatel üheks võtmekujuks. Hurt oli kogu oma tegevuse vältel ajakirjandusega tihedalt seotud, kuigi otseselt ajakirjanikuna on ta tegutsenud väga lühikest aega. Ometigi annab tema pidev ja aktiivne kaastöö nii saksa- kui eestikeelsetele ajalehtedele põhjuse pidada teda üheks oma aja silmapaistvaks ajakirjanikuks. Eluloolist Sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külakoolmeistri esimese pojana 22. juulil 1839. Hurti isa oli hernhuutlane ja valiusklik. Jakob õppis Põlva kihelkonnakoolis ja Tartu kreiskoolis. Kooliinspektor õhutas andekat õpilast edasi õppima, lubades omapoolset toetust, tänu millele pääses Hurt Tartu gümnaasiumi, mille lõpetas kiitusega. Ise oleks Hurt tahtnud filoloogiat edasi õppida, kuid uskliku isa ja praktilise inspektori Oetteli mõjul astus usuteaduskonda. Lõpetas Tartu ülikooli 1863 teoloogiakandidaadina.
annaabi.ee 
