Anna läks vastuollu enamiku kõrgaadlike arusaamadega abielust ja armastusest, kui ta lahkus teise mehega, jättes maha abikaasa ja ka poja. Furoori tekitas veel see, et "...Anna oli julgenud seltskonda ilmuda, pealegi nii tähelepanuäratavalt oma pitsist peaehtega ja kogu oma kenaduses...". Kahepalgelisust näitab fakt, et paljudel naistel oli afääre, kuid Anna otsus usaldada oma emotsioone ja tahe olla õnnelik, kutsus esile laimu. Ma arvan, et paljud daamid, kes Kareninat hurjutasid, olid tema peale tegelikult kadedad ning vaid väliselt ei kiitnud tema käitumist heaks. Anna ei olnud halb inimene ega väärinud sellist suhtumist. Sama võib öelda ka Sonja kohta, kes, raha saamise eesmärgil, lõbutüdrukuna töötas. Laimu kohta on Sofia Semjonova öelnud, et "kogu see asi tugines ju "ühiskondlikule seisukorrale ja sellega ühendatud harjumustele"". Ta oli sooja südamega inimene, kes teiste hoolimatuse tõttu kannatama pidi
Kuna viimasel väljavaated rikkamale pruudile puuduvad, on sellisest abielust huvitatud ka Tobias Micha, ainult Marenka puikleb. Asja võtab enda kätte kosjasobitaja Kecal. Tobias on lubanud kauba kordamineku puhul vaevatasuks kenakese summa. Algul veenab kosjasobitaja kõhklevaid Marenka vanemaid, siis Jenekut Marenkast loobumise puhul lubab ta talle sada dukatit, siis kakssada, viimaks kolmsada ja kaup ongi koos. ,,Jenik müüs oma pruudi kolmesaja dukati eest kosjasobitajale maha" hurjutasid külaeided. Marenka on pettumusest meeleheitel. Kuid siis lahenes olukord, Jenik oli nõus oma pruuti maha müüma ainult ja üksnes Tobias Micha vanemale pojale, nii kirjutati ka lepingusse. ,,Tobias Michal on üksainus poeg ja see Vasek" arutles kosjasobitaja ja kirjutas võidukalt lepingule alla. Siis ilmnes, et Jenik oli Vaseki vanem vend. Pärast Tobias Micha teistkordset abiellumist oli poisikeseaastates Jenik kurja võõrasema eest kodunt ära jooksnud ja läinud laia maailma
Kes hea, kes halb: ,,Hea eit ja õel eit” August Jakobson (Eit oli hea ja lahke, õde ja õetütar olid ihnsad. Kord leidis eit metsast väga suure seene, tahtis koju viia, aga seene all elasid väiksed mehikesed. Mehikesed kutsusid eide külla ja pakkusid talle varandust, eideke võttis kolm vasksest münti. Kui eit koju jõudis muutusid mündid suurteks kuldrahadeks. Õel eit oma tütrega tahtsid rikkaks saada, hurjutasid, et hea eit nii vähe raha võttis ja läksid ise mehikeste juurde. Nad oli mehikesetega ebaviisakad, nõudsid varandust ning toppisid kartulikoti kulda täis, koju jõudes oli kuld muutunud kivideks.) Tavaliselt on vaene hea ja abivalmis ning rikas ülbe ja ükskõikne. Vaene hea ja rikas halb: “Ahjualuses” kubjas vs vaene kokk, “Rikas vend ja vaene vend” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
Lorenzot otsima * Lisabetta võttis kaasa ainult ta pea, mille ta linna tagasi jõudes mattis koos siidrätikuga mullapotti. * Mulda istutas ta salerno basiilikumi võsud, kastis neid apelisini/roosiõite veega, oma pisaratega * basiilikum kasvas suurepäraselt, lõhnas oivaliselt * naabrid märkasid mida Lisabetta kogu aeg lillepoti juures teeb, ka vennad märkasid seda ja naabrid rääkisid vendadele ära, mida õde seal poti juures kogu aeg teeb * vennad hurjutasid õde, võtsid õelt lillepoti ära, võtsid mulla pealt ära ja nägid et poti sees oli tema armastatu pea * vennad sõitsid ära Napolisse (arvasid et keegi võib aru saada)õde suri nuttes Tegelased: · Lisabetta- haritud noor tütarlaps, kes armus saatuse tahtel valesse mehesse ja tema elu lõppes kiiremini kui oleks pidanud · Lorenzo- noor piisalane, kes teenis vendade kupluses ning armus nende õesse.
tõttu,ent laagrisse jõudes tervitas ta meid juba rõõmsalt paljaid varbaid kõlgutades. Kukeseenekaste oli sel õhtul võrratu! Lõpuks jõudis öine vihmasabin ka meieni, esmakordselt kuulasin vihma rabistamist telgikattele, unelauluks... 26. august, esmaspäev, matka 7. päev Hommikul oli vana Omu pilvemütsi sees, rasket austusväärset tööd tegevad karjused hurjutasid oma karja teisel mäeküljel. Nende päevade jooksul saime teada, et kohalikud lambad on `määglid`, sest nad ei häälitsenud ,,mää-mää" nagu korralikud, vaid eriliselt ,,määhäägli"- mingi rumeeniapärane aktsent vist. Riina oli eelmist päeva kasulikult veetnud ja tunginud karjuste juurde uurima, mida nad lehmapiimaga teevad, sest täheldasime regulaarset lüpsitegevust. Selgus,et nad teevad piima kohe mingiks eriliseks toorjuustuks ja siis transporditakse see alla külasse
aitamisest kõrvale. Läks õue, astus reha peale ja sai varrega vastu pead. 59 Isa ja pojad- Isa käskis poegi sõbralikult elada ja tõi näitena luuu. Andis poegadele luua pooleks murda, aga see ei õnnestunud. Nüüd päästis vitsa luua ümbert ja siis pudenes luud laiali. Nii on ka sõpruses-kui hoiad kokku, siis olete koos tugevamad! Taat ja õunapuu- Taat istutas õunapuu, vaatamata sellele, et teised hurjutasid: mis mõttega ta seda teeb, et oma eluajal ta ngunii selle vilju korjata ei saa. Vanamees aga istutas ikka, las siis teised meenutavad teda tänutundega. Urmas Nemvalts Väikeste meeste jutud See raamat osutus minu 5-aastase poja lemmikuks. Raamatust võib leida jutukesi erinevatest töömasinatest. Lapsed saavad teada, mis tööd teeb buldooser, kraanaauto, veoauto, ratastraktor, tänavapuhastusmasin, teerull
annaabi.ee 
