- bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks - K. Lorenz ja vermimine (uuris loomade käitumist ja neil esinevaid instinkte ning leidis, et kui pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt
Rääkima hakkamine on kaasasündinud omadus; Kaasasündinud mehhanismide roll. Kriitiliste perioodide hüpotees: o Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks o K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas. Kõne areng raskendatud tingimustes o Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film- Ame ja Yuki) o Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie) Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r
Asjad mida ei saa, ei hetkel katsuda. · Sümbolite kasutamine kirjutamine, teadlikult hakatakse selgeks tegema, et märkidel on tähendus. · Abstraktne sõnakasutus- hüpoteetilised asjad, mida ei ole võimalik näha või katsuda. · "Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäevakasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. Kõne areng raskendatud tingimustes · Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid, leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja et laps õppis üksikuid fraase ja sõnu kuid voolavat kõnet tal ei tekkinudki. 1920- india kamala ja amala- 18 a ja 1,5 a. nad kasvasid huntide pesas. Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast
"Koolikeele" õppimine, kus treenima hakatakse korrektselt rääkimist. Tähendab, et rääkida tuleb täislausetega. Ning juurde tulevad ka sõnad, mis erinevad igapäeva- kasutusest. Nt füüs. mõiste jõud. 10 Kõne areng raskendatud tingimustes Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala)- kas kõne areng on kaasasündinud või on vajalik ka õppimine. Esimesed teadaolevad juhtumid, leiti lõuna pr 8-9 aa poiss, kes ei kõnelenud. Tuli välja et laps õppis üksikuid fraase ja sõnu kuid voolavat kõnet tal ei tekkinudki. 1920- india kamala ja amala- 18 a ja 1,5 a. nad kasvasid huntide pesas. Emahunt oli nad lapsendanud. Vanem tüdruk jooksis neljakäpukil sõi toorest liha ja urises. Neil ei olnud kõnet, keeldusid voodis magamast
2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz Lindude katse võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta)
2) Kaasasündinud keeleomandamismehhanism (Naom Chomsky) rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks – K. Lorenz Lindude katse – võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine – teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod – kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta)
Sellel arenguperioodil peab lapse keeleline keskkond võimaldama emakeele foneemide kuulmist. Ka keele süntaksi omandmaiseks näib kehtivat kriitilise perioodi oletus. Viipekeele õppimise näiteil on selgunud, et varasemas eas õpitud viipekeel on süntaktiliselt täiuslikum kui hilisemas eas (peale 12. eluaastat) omandatud viipekeel. Keeleliselt isoleeritult kasvanud laste näited viitavad füsioloogilise küpsemise ja keskkonna toetuse koosmõjule. Niinimetatud hundilapsed, kes on kasvanud mingi aja oma elust loomade seas, arenevad edasi seda lootustandvamalt, mida nooremas eas nad leitakse ja inimeste sekka tagasi tuuakse. Keeleomandamismehhanismi kasuks räägivad ka leiud universaalsete struktuuride olemasolust erinevates keeltes. Osade autorite arvates pole õige rääkida kriitilistest perioodidest, vaid neid tuleks nimetada tundlikeks perioodideks. Vahe on selles, et kriitilise perioodi idee kohaselt arenev funktsioon kas areneb
annaabi.ee 
