Seda iseloomustab lagunemata taimeosade ja peene liiva vähesus. Tavaliselt on järvemudade niiskus 90% ja rohkem, siin kirjelda- taval 80 - 87 %, mis viitab tihendatusele. Soojusmahtuvus kõigub 0.78-0,92 kalori vahel ja on küllaldane protseduuridel vajaliku soojusefekti saamiseks. Orgaanilisi aineid on Värska sapropeelis rohkesti, üle 50% kuivkaalust. Selle grupilise koostise moodustavad 3,48- 4,17 %, vees lagustuvad ja kergesti hüdrolüüsivad ained 9.85- 13,21%, humiinhappeid 32,47- 39,23%, fulvohappeid 15,68-20,95 % ja hüdrolüüsimatud jäägid 28,4- 32,5 %. Raviomadused sõltuvad sapropeeli aktiivsusest, millele viitavad küllaldasel hulgal esineva bituumen ja kergesti hüdrolüüsivate ainete hulk.Värska ravimuda üheks hinnatavamaks omaduseks on tema kõrge väävelvesiniku sisaldus, mis on suur haruldus. Tavaliselt on järvemudades 100 grammi kohta väävelvesinikku kuni 10 mg. Värska leiukohas aga esineb seda ühendit keskmiselt 35 mg.
mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad Seepärast peab viima meie muldadesse liigniiskeid leetunud muldi või liivad. Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet
4) Kaltsiumtsüaanmiid (CaCN) Kasutatakse viirushaiguste tõrjeks.Puistatakse niiskele tiigipõhjale.Väga mütgine ,jäetakse tiiki 6ks nädalaks. Sel ajal ei tohi vett tiigist välja lasta. 5) Kloorlubi. Kasutatakse nagu kustutamata lupja.Saksamaal keelatud. · Ultraviolettkiirgus. Kasutatakse sissevoolava ja väljavoolava ve desifitserimiseks. Elavhõbedalambid , mis annavad 254nm UV kiirgust. Veekihi suurim paksus 6 mm . Vähemefektiivne vees, mis sisaldab näiteks humiinhappeid,lahustunud rauda või igasuguseid suspensioone.Surmab patogeene. · Osoon (0). Kasutatakse isegi suurte mereveega basseinide desifitseerimiseks. 90% osonaatoriteks kasutatavast elektrienergiast muutub soojuseks, seda kasutatakse osonaatorisse mineva õhu kuivatamiseks, sest märjas õhus saadakse vähm osooni ja tekib lämmastikhape. Surmab
humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad. Nendest muldadest ei uhu sademetevesi minema biokeemiliselt tähtsaid ühendeid. Huumuse sisalduse skaala on: alla 1,5%- väga madal, 1,5-2,5%- madal, 2,5-3,5%- keskmine, 3,5- 5%- kõrge, üle selle on väga kõrge. Lõuna-Eesti põllumuldades on huumust 2,5%, Kagu-Eesti erodeeritud muldades 1-1,5%, Kesk-Eestis 3%, Põhja-Eestis 4%, paepealsetes muldades 10-30%. Huumuse tähtsus: 1)huumus võtab osa mullatekkeprotsessist- tänu hapetele toimub mulla
Seal ongi divergents – lahknemine. Pinnavee asemel tuleb põhjast üles uus vesi. Seal on väga võimas fütoplanktoni areng, neist toitub zooplankton e seal on selleks krill, kellest omakorda toituvad (sini)vaalad. Elu on sealkandis rikkalik. Veekeskkondade produktiivsus Produktiivsust määratakse kalavarudega. Lahustunud soolad kui toitained. Sisevete keemiline koostis on määratud aluskorra kivimist. Kui on vähe kaltsiumi ja magneesiumi, siis vesi on happeline, sinna kantakse palju humiinhappeid, need on olulised vee läbipaistvuseks ja hõljumi produktsiooni kandmiseks. Rootsi järved on eriti happelised ning kristallpuhtad, kuid kalad seal elada ei taha. Fütoplanktoni biomass ja produktsioon sõltuvalt toitainete sisaldusest ja soolsusest siseveekogudes: 6 Puhas prim Fütoplankto Üldfosfor Anorg. N2 Anorg
(anioone ja katioone), millena toiteelemendid taimesse sisenevad, taimetoitaineteks. 24 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt Oma toitumistüübilt on taimed autotroofid – nad kasutavad toiduks anorgaanilisi ühendeid ning sünteesivad need klorofülli abil oma organismis orgaanilisteks ühenditeks. Vähesel määral kasutavad taimed ka vees lahustunud orgaanilisi aineid, nt humiinhappeid. Põhiorganiks, mille kaudu taimed toitaineid omastavad, on juured; vähemal määral omastatakse toitaineid ka lehtede kaudu. Lehtede kaudu omastatakse peamiselt süsihappegaasi ning vähemal määral vett, hapnikku ja lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid. Juurtoitumise korral saavad toitained taimedesse siseneda üksnes mullavees lahustunud kujul, hoolimata sellest, kas toitained on mineraalsed või orgaanilised. Kasvupinnase poorides liikuvat
annaabi.ee 
