4.mineralisatsioon( orgaaniliste ainete anorgaaniliste ühenditena. Osa temast kuulub soojusmahtuvusest ja mulla soojusjuhtivusest. lagundamine mineraalseteks ühenditeks. Mulda huumuse koostisse, kuid märksa rohkem on Mullalahuse külmumine ei hakka mitte 0 kraai jäävad tuhaelemendid, eraldub CO2). Umbes mullas vees raskesti lahustuvaid mineraalseid juures vaid, oleneb lahuse soolade 25% humifitseerub ja 75% mineraliseerub. fosforiühendeid. kontsentratsioonist, madalama temperatuuri Orgaanilise aine muudumist mõjutavad tegurid kaaliumi esineb mullas peamiselt mitmesuguste juures. Mulla läbikülmumise sügavus oleneb mullas: 1.mulla õhustatus(eroobne, anaeroobne liitsilikaatide koostises, millest taimed teda lumikatte tüseduset. Mida suurem on lumikatte lagunemine), 2
on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad Seepärast peab viima meie muldadesse liigniiskeid leetunud muldi või liivad. Näivleetunud mullad vajavad pidevalt juurde värsket orgaanilist ainet. c)Põlva, Valga näivleetunud ja lupjamist, sügavkobestamist. Sõnniku kuivainest humifitseerub (tekib) analoogselt soostunud mullad IV Tüüp Leedemullad L on happelised, huumust kuni 20 %. Hetkel läheb Eesti karbonaadivaestel liivadel välja mulda tagasi ääretult vähe humiinainet, I Kesk-Eesti leostunud ja kujunenud metsamullad. keskmine huumuse bilanss on negatiivne
oksiidideks ja sajab alla happevihmana. Tuleks ainult siis arvesse võtta kui arvutatakse toiteinete bilanssi mullas. 4) Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik Kui anname mulda 1t kvaliteetset sõnnikut, siis anda mulda 5kg üldlämmastikku, millest omastatav esimesel aastal. 1 tonn sõnnikut = 1kg esimesel aastal omastatav lämmastik. Teisel või kolmandal aastal on järelmõju (2a 2-10%; 3a kuni 5%). Ülejäänud nt humifitseerub. Vedel orgaaniline lämmastik on paremini omastatav, nt. läga ~50% omastatav 1a-l. 5) Mineraalväetistega mulda antav lämmastik Mineraallämmastiku kogus ei tohi ületada saagi formeerumisel puudu jäävat lämmastiku kogust. Külvimaterjali, seemnetega läheb väike osa lämmastikust mulda, ka taimejäänustega jääb. NB! LÄMMASTIKUGA MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID On ka 5 kao allikat: 1. välja uhtumine (nitraatlämmastik, mitte ammooniumlämmastik). 2
Orgaaniliste väetiste tähtsus mullaviljakuse tõstmisel: a) Orgaanilise väetisega tagastame mulda saagiga eemaldatud toiteelemendid (osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut
mineraalosaga.Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjel hakkab varis lagunema ja moodustub kõdu, millest tekib huumus. Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud oma vormi, alumises osas aga ei ole neid kõdunemise tõttu enam võimalik ära tunda: kogu mass on tumedat värvi. Kõdu humifitseerub, st. moodustub huumus. Seega on kõdu vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest. Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest
Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83...89% tuhaelementidest. Maapinnale varisenud varis moodustab seal enam-vähem stabiilse orgaanilise aine kihi, mida nimetatakse metsakõduks. Selle pealmises osas on taimeosad säilitanud oma vormi, alumises osas aga ei ole neid kõdunemise tõttu enam võimalik ära tunda: kogu mass on tumedat värvi. Kõdu humifitseerub, st. moodustub huumus. Seega on kõdu vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest. Kui igal aastal variseb maapinnale 3 t/ha varist ja kõdu on 30 t/ha, siis näitab see, et kõduna on talletunud 10 aasta varis. Puistus, kus kõdu lagunemiseks on tingimused halvad, on kõdu hulk väiksema
annaabi.ee 
