enda kohta. Enamus faktid, mida ta enda kohta esitab, on küllalt arusaadavalt väljamõeldised, kuid naised usuvad teda, sest mees toob nende halli argipäeva uuendust, mõnes mõttes rahuldab momendiks naiste tähelepanuvajadust ning tõstab nende enesekindlust, paneb neid tundma end ihaldusväärsetena, samas oma järjekordse lahkumisega murrab ta ka palju südameid. Mees lahkub nende elust sama äkki, kui sinna saabus. Ehkki suve jooksul hullutab ta paljusid neiusid, käitub nendega, kuidas tahab ja on nii-öelda vaba mees, on siiski üks inimene, kes suudab teda mõjutada: tema abikaasa. Vaid abielu, mehe ja naise kooslus, on temale püha. Nagu Nipernaadi lõpus ise ütleb: ,,Abielu paneb vitsad ümber, ükskõik, missugune ka poleks see abielu."
Kui selle koosluse huumorifontäänid vabalt purskama lasta, siis võib suuri asju sündida. Neid suuri asju ma teleri ees ootasin ega näinud. Või siis siin on ikkagi tegemist äärmiselt läbimõtlemata kontseptsiga. Et mida me siis teeme? Telenovelat, nihkes telenovelat, pulli, jalagatagumikkunalja, varjatud huumorit, irooniakooli või lihtsalt täiesti mõttetut saasta? Puhas seks maitsekuse piires Raimo Poom Eesti Päevaleht 24. märts 2011 Vanemuise ,,Casanova" hullutab tunnete ja emotsioonidega. Seda tasub kogeda. Mida veel saab Casanova loole lisada? Tema seiklusi on faktidest küllastatud kostüümidraamade näol pea igal ajal võimalik vaadata mõne taevakanali korduslinastuse väidetavalt oodatud kordusest. Ainuke, mida need lood ei paku, on inimestevaheliste tunnete, põrkumiste ja tõmbumiste subjektiivselt emotsionaalne pool. Ja kuidas seda üldse edasi anda? Võimatu.
/.../ Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas. /.../ /.../Veel kumas kõrvus hele naer, siis jälle harras vaikus/../. See inimene oli justkui mu sõbe rnoorusest, kes kadus mööda vurisedes kui üks auto ning temast maha jäi palju nagu salmis öeldud /.../ Paks tolm vaid jäi ta teele./. Milleks mulle tiivad...(1926) Äärmiselt enesekriitiline ja surmale vihjav luuletus. Kõik hea lükatakse tagasi, tuues põhjuseks, et see hullutab meelt ja hiljem maksab kätte. Et eluajal ei leiakski inimene rahu, ainult hauas surnuaia kõrval. Luuletus on üsna sobiv iseg tänapäeva, et pole vaja kulda karda, et see maksab ju kätte, kui muutud liiga uhkeks. Rikkus ei too rahu, vaid täieliku rahu leiab ainult hauas olles. See on küll äärmiselt sünge, aga samas valetatud siin ei ole. /.../ Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval./.../ Dies irae (1934)
2) valitseja, sõjakas ja valitsemisvõimeline inimene 3) riigimees, tootja, peremees 4) hoolas kehaliste harjutuste tegija e. askeet või ravija 5) ettekuulutaja või see kes pühendatud saladustesse (prohvetid ja maagid) 6) poeet, näitleja jms. (P. leiab, et kunst on mõistuse seisukohast kõlbmatu, sest kunstiteos on vaid jäljenduste jäljendus- see ei vii ideede tundmiseni. Pealegi toetub kunst tunnetele, mitte mõistusele. Luulejumalanna hullutab luuletaja ja kasutab teda kõnetoruna, tekitades luuletajas ja publikus kurbust, rõõmu, ahastust vms. Luuletaja kõnes võib olla küll mõistust ja tarkust, kuid tema tööriistaks ei ole tema enda mõistus, vaid jumalik vaimustus. Luuletuse sünd eeldab mõistuse mõju lakkamist.) 7) käsitööline või põllumees 8) sofist või demagoog (demagoog ehk rahvajuht- algselt väärikas ja lugupeetud isik, kes
Aga las ema otsustab,mis teha… Kodus pakub ema öökullimune,Leemet ei julge juhtunust rääkida. Kodus on ka Salme ja jutuks tulevad inimahvid,kes õele ei meeldi ,kuna käiva paljalt ringi,till maani,sündusetud,paljad ja persed sinakad,karvadeta Õde aga kohtub Mõmmiga,kes hullutab teda maasikatega ja pohladega- ema tunneb et ajalugu kordub ja karu viib Salme oma pessa. Peagi tuleb onu ja Leemet räägib oma loo järves ääres juhtunust.Voortele otsutab asja korda ajada ja käsib hundid koju jätta. Onu koos Leemetiga läevad järve
tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp. Ta kuldkollased õiekupud otse põlevad päikese käes ja panevad hõiskama heinamaa ja selle ääres lõhnava kevadmetsa. Võilillgi on kevade sümbol. Looduses on ta suur meeandja mesilastele. Harilik võilill on ravimtaim ning tüütu umbrohi aias ja põllul, kuid siiski nagu kuldne minipäike, mis haljast rohusülest meile vastu naeratab ja hullutab oma iluga. Võilillevartest saab teha pilli puhumiseks ja õiepärgi. Nurmenukk avab oma kollased või oranzikad õied, kui kevad on täies hoos ning puud ajavad juba lehti. Nurmenuku õitsemisega avatakse kevade väravad pärani, taim on nagu võti nende avamiseks. Nurmenuku õiekarikad lõhnavad tugevalt ning see meelitab kohale palju kimalasi ja liblikaid. Maikellukeste õitseaeg pakub toitu nii silmale kui ninale. Valge värvus teeb
annaabi.ee 
