süsinikteraseid ja legeerteraseid. Mõlemad sisaldavad lisaks süsinikule ja/või legeerivatele elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase masstootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu ehk rauamurdu. Et malmis on süsinikku ja lisandeid rohkem kui terastes, siis terase tootmise mõte seisneb malmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamises. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverterites, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. Selle ja analoogse toomasprotsessi puuduseks oli terase madal kvaliteet ja piiratud tooraine baas, kuna võis kasutada vaid kindla koostisega malme. 1846. Aastal võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess,
sepistatav, kokkukeedetav ja karastatav. Hellenismi ajal viidati hispaania mõõgaterade valmistamise õpetuses, et rohmakas külmtöötlus ei võimalda elastsust saavutada. Parimat terast saadi õige maagivaliku, räbu eemaldamise, metalli mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena. Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. Esimeseks terase hulgitootmise pürometallurgiliseks meetodiks oli Inglismaal kasutusele võetud bessemerprotsess aastast 1856. Meetod põhines siis õhu läbipuhumisel toormalmist ,et õhus olev hapnik oksüdeeriks süsiniku ja muud lisandid. 1846 võeti Prantsusmaal kasutusse martäänprotsess ,mis oli vähem tootlikum kuid märksa parema kvaliteediga. Aastatel 1907-70 oli see meetod terase tootmiseks põhimeetod. Puhta hapniku tootmismeetodite väljatöötamine tegi võimalikuks hapnik-konverter
Lähiajalugu 1. Suur ülemaailmne majanduskriis. Selle peamised põhjused ja tulemused. Põhjused: *Majanduse kohanematus *Ületootmine- lõhe hulgitootmise ja tarbimisvõime vahel *Liiga kergekäelised laenud- ei suudetud enam maksta *Riigi passiivsus majanduse kujundajana-tulude jaotumise ebavõrdsus *Riikide omavahelised hõõrumised Tulemused: *Majanduskriis levis üle maailma *Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti *Miljonid inimesed jäid töötuks *Kriis kestis viis aastat 2. Võrdle omavahel Suurbritannia ja Prantsusmaa majandust 1920.-1930. aastatel. Suurbritannia majandus
Algas suur ülemaailmne majanduskriis. Majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: 1) maailmamajanduse kohanematus; 2) kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta; 3) vale majandamine: riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid ühelhetkel muutus laenukoormus üleliia suureks. 1929.a. alanud majanduskriis tõi esile mitmeid probleeme: 1) uued tootmisviisid võimaldasid küll kaupade hulgitootmise, kuid tarbijaskond ei olnud piisav, 2) kriis põhjustas enneolematutööpuuduse, millega kaasnesid ulatuslikud sotsiaalprobleemid. 3) kriis kestis kaua 5 aastat,mis tähendas, et turumajandus sisesed mehhanismid ei viinud majandust kriisist välja, vaid majandust tuli riiklikult reguleerida. Ameerika majanduskriis mõjutas ka Euroopa riike. 1932.aastanovembris toimusid USA-s presidendivalimised, kus vitjaks osutus Fr.D.Roosevelt
Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat, postkaart, raamatukaas, pakend) kasutas kujunduses pikki kitsaid vorme, ümaraid pindu ja geomeetrilist mustrit, sümboliseerimaks masina- ajastu kiirust. Rõhudes abstraktsioonile, moonutustele, geomeetriliste kujundite lihtsustamisele ja intensiivsetele värvidele, olid lemmikuteks masina- ja auto kujutised, roolid, rattad, jne. kujutised, mis olid tehnoloogia, kiiruse ja kaubandusliku külluse tähised.
rahulolematus. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse 1929. a. USA-s börsikrahhiga, kui kõik soovisid korraga oma väärtpabereid müüa. Esimese maailmasõja ajal seati sõdivates riikides sisse riiklik kontroll majanduse üle, et varustada sõjaväge. Vanade majandussidemete katkemine oli tingitud impeeriumite lagunemisest ning uute riikide tekkimisest. 1929. a. kestnud majanduslik tõus saavutati rahvusvaluuta kindlustamise, sõjajärgse inflatsiooni ohjeldamise, tarbekaupade hulgitootmise, uue tehnilise tasemega tootmises ning uute ja tõhusate meetoditega töökorralduses. Kriis tõi kaasa selle, et kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga, ettevõtted laostusid ja läksid pankrotti.
Teiseks põhjustas kriis enneolematult suure tööpuuduse, millega kaasnesid nälg, mässude oht ning muud sotsiaalsed probleemid. Kohati korraldasid meeleheitele aetud töölised nn näljamarsse, et sundida valitsust olukorra parandamiseks midagi ette võtma. Kolmandaks kestis kriis väga kaua: viis aastat. Ületootmine: Palju majandusajaloolasi peab üheks majanduskriisi tähtsamaks tekke põhjuseks ületootmist. 1920.aastate lõpuks tekkis suur lõhe tarbekaupade hulgitootmise ning elanikkonna ostuvõime vahel. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Ei aidanud siin reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Lõpuks olid laod müümata kaupa täis. Raha nende tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha tootjale ei tulnud. Edasiseks tootmiseks vahendeid enam ei jätkunud. Ebamajanduslik käitumine Teiseks suureks põhjuseks peavad teadlased ebamajanduslikku käitumist. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene. Ühed
elukeskkonna halvenemise tõttu. 5.3 Veonduse mõõdikud makro- ja mesotasandil Makro: - majandustegevuse regionaalne jaotus - välismajanduse intensiivsus - geograafiline asukoht Meso: - eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid - transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet - veotariifide tase 6. 6.1 Suurenev vajadus veoteenuse järele tuleneb suurenevast vajadusest kaupade ja teenuste järele Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine, aga Big is beautiful ärimudel seisneb selles, et mida suurem on tootmine, seda madalamaks muutub ühe ühiku kulu. 6.2 Senssoonsus ja ebarütmilisus Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad. Päevasisesed kõikumised, mida pühjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu varahommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu.
B - tööstusharusisese kaubanduse tase, X - eksport sama tööstusharu raames, M import sama tööstusharu raames horisontaalne tööstusharusisene kaubavahetus: sarnaste omaduste ja sarnase kvaliteediga kaupade sisse- ja väljavedu. vertikaalne tööstusharusisene kaubavahetus: kõrge kvaliteediga toodete eksport ja madala kvaliteediga toodete import/madala kvaliteediga toodete eksport ja kõrge kvaliteediga toodete import. Mastaabisääst hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine. Väline mastaabisääst ilmneb kui toote ühikukulud sõltuvad tööstusharu suurusest ja mitte niivõrd üksiku firma suurusest (konkurents). Sisemine mastaabisääst ilmneb, kui ühiku kulud olenevad üksiku firma suurusest ja mitte tööstusharu suurusest (monopol). Algfaasis on tähtsaim suhtelise eelise tekitaja tehnoloogiline eelis. Keskmises faasis toote mitmekesistamine (kaasneb ka mastaabisäästu efekt)
keskmine koormus,kiirus, babiit-pehme metal ja antimony sulam- kasut antifriktsioonse kihina, metallkeraamika, pulbermetallurgia- laagripuks, mittemetall-plast,kumm,grafiitmaterjal, puit 48 Veerelaager ja selle iseloomustus. ……………………………………………… + + Välisvõru,veerekeha,sisevõru,separator, A-sisevõru veeretee + suur kandevõimeväikese laiuse juures, kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardamise juures,suur kasutegur, hõõrdetegur ei sõltu pöörlemiskiirusest,lihtne hooldamine – ressurss on hajuv, suu välisläbimõõt, tundlik tõukelisele koormusele. 49 Veerelaagrite klassifikatsioon. …………………………………………………. + ++ 1. Veerekehade kuju järgi : kuullaagrid, rulllaagrid 2. Vastuvõetava jõu suuna järgi: radiaallaagrid(võtavad vastu radiaaljõudu),
2.Pronks.3.Babiit,s.o pehmete metallide ja antimooni sulam-head antifriktsioonsed omadused,aga väike tugevus.suuremad kiirused ja koormused.4.Metallkeraamika.5.Mittemetallid:a)plastid(kapron,teflon,tekstoliit);b) kumm.c)grafiitmaterjal.d)puit(presspuit,bakaut). 48.Veerelaager ja selle iseloomustus. Komponendid: välisvõru, veerekeha, sisevõru, separaator. Lager tapil- pinguga ist, laager keres-siirdeist.Iseloomustus: + 1.Suur kandevõime väikese laiuse juures(B).2.Kõrge kvaliteet hulgitootmise ja standardimise tulemusena.3.Suur kasutegur(0,99).4.Hõõrdetegur(kasutegur) ei sõltu oluliselt pöörlemiskiirusest.5.Lihtne hooldamine. 1.Resurss on väga hajuv.2.Suur välisläbimõõt.3.Tundlik tõukelisele koormusele. 49.Veerelaagrite klassifikatsioon. 1.Veerekehade kuju järgi:*kuullagrid-veerekehadeks on sfäärilised kuulid,*rulllaagrid veere-ks on rullid.2.Vastuvõetava jõu suuna järgi:*radiaallaagrid,mis võtavad vastu kas ainult või peamiselt
Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid. 2) Toomasprotsess analoogne bessemerprotsessile 3) Martäänprotsess vähem tootlik, kvaliteetsem teras. 4) Hapnikkonverterprotsess terase hulgitootmise põhimeetod. Kvaliteedile lähedane martäänprotsessis saaduga. 13. Miks on vajalik oksüdeerumisperiood? On vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist. 14. Vase tootmine 90% vasest toodetakse pürometallurgiliste meetoditega (maak rikastatakse flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävvelhappe abil). 15. Süsiniku sisalduse vähendamine Läbipuhumine, viia terasesse legeerelemente, terase oksüdeerimine. 16. Valumeetodid
annaabi.ee 
